|
|
 |
| Objekt | Kiltsi jaam | | Invent. aeg | 21.6.2004 | | Liin | Tapa-Tartu | | Asukoht | Kiltsi alevik, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru mk | | Asend, ümbrus, ansambel | Raudtee kirdeküljel asetsevasse vaksalikompleksi kuuluvad jaamahoone, sellest kagu suunas raudtee ääres ridamisi maakivist kelder, silikaadist ETS post ja betoonplokkidest saun, viimaks raudteest pisut eemal, eravalduse aias asetsev veetorn, millest on säilinud ainult alumise korpuse silikaatmüürid. Jaamahoonest loodes seisab raudtee ääres betoonplokkidest pagasihoone koos rohtunud ja lagunenud kaubaplatvormiga, mis on ääristatud kitsarööpmelise raudtee rööpaga. Teised mõõdistusplaanil näidatud rajatised on hävinud. Jaamahoone taga ida suunas, teisel pool sõiduteed, paikneb algsesse jaamaansamblisse kuuluv, jaamahoonega samas laadis kahekorruseline puitelamu (lähemat kirjeldust vt sama projekti järgi ehitatud Vägeva jaama elamu kohta) koos kuuriga. Sarnases laadis teostatud (hambulised nurgaliseenid ja avaderaamistus, telliskarniis) pagasihoone ja kinnimüüritud avadega saun on teineteise kaasaegsed. Kompleks on haljastatud puude ja väljakasvanud hekiga. | |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| Rajatis | Jaamahoone | | Ehitusaeg | 1876 (?) | | Projekt | – | | Praegune omanik | Eesti Raudtee AS | | Funktsioon | Suuremas osas seisab tühjana, osa elukortereid kasutusel | | Stiil | Kroonuhistoritsism | | Kavatis | L-põhiplaaniga kahekorruselise viilkatusega korpusega liitub madal ja lai ühekorruseline viilkatusega osa | |
| Eksterjöör | Katus | Eterniit | | Seinad | Puit, laudvooder | | Sokkel | Sokliosa maa sisse vajunud | | Kujundus | Fassaadi ilmestavad vasakpoolses otsas (ühekorruselisel tiival) asetsev külgviil ja parempoolses otsas kahekorruselise ploki viiluga otsasein. Tagaküljel hõlmab kahekorruseline korpus võrreldes fassaadiga suurema osa perimeetrist ja madal tiib astub tema suhtes astmeliselt tagasi. Täiendavalt liigendavad mainitud külge madala viiluga risaliidid kõrgema korpuse vasakus servas (trepikoda) ja madala tiiva keskel. Valdavat osa seinapinda katva rõhtvoodri vahetab esimese korruse akendealuses vööndis ja katuseviiludel välja püstne laudis. Kahekorruselise korpuse osas on lisaks räästa ja ülemiste akende vahele jääv seinavöönd kaetud püstvoodriga, moodustades sakilise äärega puitkarniisi. Katuseviiludel sügava räästa all pikalt väljaulatuvad pärlini- ja harjatalade otsad on kujundatud ehisdetailideks ning toestatud kaldtugedega. Sarikaotstele on antud voluutjas kuju. Rõhtvooder on osaliselt sekundaarne. Valgmikega sissepääsudel on sekundaarsed kahepoolsed, kitsaste laudadega vooderdatud uksed. Osalt on säilinud originaalaknad. | |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| Detailid | Fassaadi kahekorruselise korpuse viilul on vanem metallist välisvalgusti ja lipuhoidja. Hoonel on nõuk. aegsed vihmaveetorud (osaliselt hävinud). | |
| Interjöör | Trepikojal on laudpõrand ning krohvitud sein ja lagi, puittrepil on treitud pulkadega piire. Hoone kirdepoolses otsas asuvates mahajäetud ruumides on seintel osaliselt säilinud puitlambrii, küttekehade hulgas on nii ümmargusi plekkahje kui ka glasuuritud pottidest ahje. Osaliselt on säilinud algsed tahveluksed. | |
|
|
| Seisukord | Halb. Välisvooder on lagunenud ja värv maha koorunud. Osa aknaklaase on purunenud, osa aknaid laudadega suletud. Hoone on vajunud. | |
| Muinsuskaitse | Ettepanek võtta muinsuskaitse alla jaamahoone, elamu, saun ja pagasihoone. |
| Kiltsi jaama kõrvalhooned (18 pilti) |
 |  |  |  |
| Loe veel |
|
|
|
|
|
