Avalikkusele Pressiteated

Pressiteated

 

01.12.2015

Sügisene remont raudteel jõudis lõpule

Novembrikuuga jõudis lõpule käesolevasse sügisesse planeeritud raudtee kapitaalremont Tapa ja Tartu vahelisel lõigul.

Töö valmis plaanipäraselt Jõgeva, Pedja ja Kärkna jaamade peateedel ning Pedja-Jõgeva jaamavahel kogupikkusega 11,4 km. Välja vahetati kogu raudtee pealisehitus, rekonstrueeriti Sordi ja Pedja ülesõidukohad. Kogu remonditud lõigul on kehtestatud piirkiirus 120 km/h reisirongidele ja 80 km/h kaubarongidele. Tänu kokku keevitatud rööbastele vähenes nimetatud lõigul müratase ja paranes sõidumugavus.

2016. aasta esimeses pooles jätkuvad tööd Jõgeva-Kaarepere ning Kärkna-Tartu lõikudel ning aasta teises pooles Tapa-Tamsalu lõigul.

Projekti kogumahuks on 57 kilomeetrit kapitaalremonti jaamavahedel ja jaama peateedel. Töid rahastatakse Euroopa Ühtekuuluvusfondist, kogumaksumusega 24,9 miljonit eurot ning teostatakse 3 aasta jooksul. Projekti eesmärgiks on Tapa-Tartu teelõikudel liiklusohutuse ja toimepidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine.

Väikeasumite elanike ohutumaks ja mugavamaks liikumiseks raudtee piirkonnas valmisid käesoleval sügisel lisaks eeltoodud suurprojektile jalakäijate ülekäigukohad Uhti ja Jaanika külades. Ülekäigukohtade, juurdepääsuteede ja valgustuse ehitus rahastati Eesti Raudtee eelarvest kogumaksumusega 36 668 eurot. 

 

15.09.2015

Tallinn-Peterburi-Moskva rongile saab pileti lunastada läbi elektroonse piletimüügisüsteemi

Homsest, 16. septembrist on võimalik Tallinn-Peterburi-Moskva rongile pileteid osta online piletimüügisüsteemi kaudu.

Kui varasemalt tuli rongile pääsuks pilet lunastada rahvusvaheliste reisirongide piletikassast Balti jaama II korrusel, siis vastavatud elektroonilise piletimüügisüsteemi kaudu ostetud pileti võib ise välja printida ning sellega otse rongile suunduda.

Elektroonne piletimüük toimub läbi Venemaa Raudteede veebisüsteemi aadressil www.pass.rzd.ru, mille kasutajaks tuleb enne ostu registreeruda. Süsteemi pääseb ka läbi Eesti Raudtee kodulehe www.evr.ee või Go Raili kodulehe www.gorail.ee.

Lisaks vastavatud online piletimüügile saab pileteid osta Go Raili piletimüügikeskusest (tel 372 631 0044, e-post reisid@gorail.ee), rahvusvaheliste reisirongide piletikassast Balti jaama II korrusel ning suurematest reisibüroodest üle Eesti, kust saab ka täpsemat infot sõidugraafikute ja piletihindade kohta. Venemaa poolel korraldab piletimüüki Venemaa Raudteede tütarettevõte Federal Passenger Company.

Reisirongiliiklus Venemaa suunal avati taas 10. juulil Eesti Raudtee ja Venemaa Raudteede koostöös. Rong väljub mõlemalt suunalt iga päev ning teeb teel Moskvasse peatuse ka Peterburis. Liini avamisel pandi rõhku reisijaile sobivatele väljumis- ja saabumisaegadele. Rongis on uued ja mugavad kupee-, platskaart- ja istekohtadega vagunid ning restoranvagun.  

 

01.09.2015

AS Eesti Raudtee uus juht asub ametisse

Täna, 1. septembril asub AS Eesti Raudtee juhatuse esimehe ametisse Sulev Loo.

Sulev Loo omab suurt juhtimiskogemust rahvusvahelises transiidi- ja logistikaäris. Ta on juhtinud tuntud Eesti transiidi- ja logistikasektori firmasid nagu N-Terminal Grupp, AS Milstrand, AS Pakterminal. Viimati töötas Sulev Loo rahvusvahelise nafta- ja keemiatoodete ning muude energiakandjate globaalset tarnevõrgustikku teenindava AS Tarcona juhina.

Sulev Loo asub juhatuse esimehe-peadirektori ametikohale 5-aastase lepinguga, mille põhitingimused on sarnased senise juhatuse esimehe lepingu omadega. Erinevalt endisest korrast kasutab uus juhatuse esimees ametisõitudeks isiklikku autot, mille eest makstakse kompensatsiooni vastavuses teistele AS Eesti Raudtee administratsiooni juhtivtöötajatele kehtestatud korraga.

AS Eesti Raudtee nõukogu esimees Raivo Vare sõnul on Sulev Loo näol tegu laialdaste teadmiste ja kontaktidega logistikasektori firmajuhiga, kellelt oodatakse tugevat panust Eesti raudteesektori edasise arengu kindlustamisel, raudtee reisijateveo kvalitatiivsel arendamisel ja transiitkaubavoogude langusele vastu astumisel.

Värske juhatuse esimees Sulev Loo märkis, et pärast aastaid logistikasektori erinevate ettevõtete juhtimist sooviks ta rakendada oma oskusi raudteesektori jätkusuutlikkuse tagamisel.

Otsuse teha Sulev Loole ettepanek asuda AS Eesti Raudtee juhatuse esimehe ametikohale tegi raudteefirma nõukogu 22. juulil pärast põhjaliku sihtotsingu läbiviimist tänavu suvel.

Ajutiselt juhatuse esimehe kohuseid täitnud Toomas Virro jätkab juhatuse liikme-finantsdirektori ametis juhatuse liikme ametiaja lõpuni 14.01.2016.

 

11.08.2015

3. septembril algavad renoveerimistööd Tapa-Tartu raudteeliinil

Sel sügisel saab alguse raudtee renoveerimise suurprojekt Tapa-Tartu liinil, mis näeb ette Tapa-Tartu suunalise raudteeliini põhjaliku rekonstrueerimise. Projekti kogumahuks on 57 kilomeetrit kapitaalremonti jaamavahedel ja jaama peateedel. Töid rahastatakse Euroopa Ühtekuuluvusfondist, kogumaksumusega 24,9 miljonit eurot ning teostatakse 3 aasta jooksul.

Projekti eesmärgiks on Tapa-Tartu teelõikudel liiklusohutuse ja toimepidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse võimaldamine reisirongidel kuni 120 km/h ja kaubarongidel kuni 80 km/h. Nimetatud kiirused ei ole Tapa-Tartu liinil seoses rööbaste kulumi ja defektidega, kõlbmatute liiprite ja saastunud ballastiga tänaseks osaliselt tagatud ning kiirust on juba piiratud 41 protsendil ehk 23,5 kilomeetril 57 kilomeetrisest kogulõigust.

Käesoleva aasta septembrist novembrini on kavas remonttööd Pedja-Jõgeva jaamavahel ja Pedja, Jõgeva ning Kärkna peateedel. Tööde teostamiseks on hanke tulemusel sõlmitud leping Leonhard Weiss RTE ASiga.

Kapitaalremondi käigus vahetatakse välja kogu raudtee pealisehitis (ballast, rööpad, liiprid), vajadusel laiendatakse muldkeha ja suurendatakse kandevõimet, remonditakse ülesõidukohad (katte vahetus, tõkkepuud). Pealisehitise remondil kasutatakse graniitkillustiku, raudbetoonliipreid koos elastse rööpakinnitusega, 60E1 tüüpi pikkrööpaid. Kuna pikkrööpad keevitatakse kokku, on tulemuseks madala müra- ja vibratsioonitasemega raudtee. Remondiobjektid on piiratud ning vajadusel luuakse ajutised raudtee ületuskohad.

2016. aastal on plaanis remontida Tapa-Nõmmküla, Nõmmküla-Tamsalu, Jõgeva-Kaarepere ning Kärkna-Tartu lõigud ning Nõmmküla ja Kaarepere peatee.

2017. aasta näeb ette Tamsalu-Kiltsi lõigu ja Tamsalu peatee remondi.

Seoses remondiga muutub kuigivõrd rongide sõiduplaan. Eesti Raudtee teeb tööplaanide koostamisel kõik endast oleneva, et remonditööd häiriks võimalikult vähe rongiliiklust ja seaks kiiruspiiranguid.

Liikluskatkestuste ajal teenindatakse reisijaid Vägeva-Jõgeva või Vägeva-Tartu vahel bussidega. Remondiaegne sõidugraafik on hetkel täpsustamisel. Info muudatuste kohta jooksvalt Elroni kodulehelt www.elron.ee

 

11.07.2015

Reisirongiühendus Venemaaga on taastatud

10. juulil avati taas reisirongiliiklus Venemaa suunal. Esimene koosseis väljus Moskvast kell 21.20 ning jõudis varahommikuse peatusega Peterburis Tallinnasse täna kell 13.38.

Uue rongi proovisid ära ka Eesti Raudtee nõukogu ja juhatuse liikmed, Venemaa Raudteede ametlik esindaja Balti riikides ning GoRaili nõukogu ja juhatuse liikmed.

Tallinna-Peterburi-Moskva liini asus opereerima Venemaa Raudteede tütarettevõte FPK (Federalnaja Passazhirskaja Kompanija). Rong väljub mõlemalt suunalt iga päev. Väljumine Tallinnast toimub kell 15.20 ning rong jõuab Moskvasse järgmise päeva hommikul kell 9.32.

Ettepaneku Moskva liini opereerimine üle võtta tegi Eesti Raudtee Venemaa Raudteedele kevadel, kui GoRail teatas, et kavatseb nimetatud liinil reisijateveo teenuse osutamise lõpetada. Läbirääkimiste käigus osutusid ajamahukaimaiks optimaalse sõidugraafiku koostamine ja logistiliselt optimaalse ning reisijaile mugavaima trajektoori leidmine.

Varasemaga võrreldes erineb sõit Venemaale just marsruudi poolest. Kui varem sõitis rong kas Moskvasse või Peterburi, siis nüüd läbib see mõlemad olulised sihtpunktid. Rõhku on pandud ka väljumis- ja saabumisaegade mugavusele. Märkimisväärselt on paranenud veeremi kvaliteet.

Vagunipark on seni kasutusel olnust kaasaegsem. Kõik vagunid on varustatud konditsioneeri ning vaakumtualetiga. Eraldi kohad on liikumispuuetega reisijaile.

Eesti Raudtee nõukogu esimees Raivo Vare kinnitas, et Eesti Raudtee tegi kõik endast sõltuva säilitamaks keerulistes tingimustes traditsiooniline ja mugav ühendus naaberriigi suurlinnade ja Eesti vahel ning pakkuda seejuures paremat kvaliteeti ja suuremaid mugavusi reisijaile. „Samuti tuleb avaldada tänu meie partneritele Vene Raudteel ning selle tütarfirmale FPK, kes suhteliselt keerulises olukorras edukalt leidsid lahendused, kuidas veelgi paremini tagada reisijateveo otseühendus Tallinna ja meie suure naabri kahe olulisema keskuse vahel,“ lisas Vare.

Venemaa Raudteede ametlik esindaja Balti riikides Igor Blinkov tänas omaltpoolt partnereid Eesti Raudteel, kellega koostöös antud leppeni jõuti, ning avaldas heameelt, et reisirongiliiklus kahe riigi vahel ei seiskunud. „Suur töö on tehtud, aga on veel arenguruumi. Järgmise sammuna tuleks sisse viia elektrooniline piletimüük,“ täpsustas ta. „Selline võimalus on juba näiteks Läti Raudteel.“

AS GoRaili nõukogu liige Tiit Pruuli rõhutas, et Tallinna-Peterburi-Moskva rongi taaskäivitamine on heaks näiteks, kuidas erinevate riikide spetsialistid saavad koos töötada ka majanduslikult ja poliitiliselt keerulistel aegadel.

Uue liini avamisel oli olulisel kohal hinnapoliitika. Sõit Venemaale sai taskukohane. Pilet Moskvasse maksab 50-72 eurot, kõige kallim on sõit kupeevagunis (72 eurot), platskaartvagunis jõuab sihtpunkti 61 euro eest ning istekohaga vagunis 50 euroga. Pilet Peterburi maksab vastavalt 33, 27 ja 21 eurot.

Pileteid saab osta Go Raili piletimüügikeskusest (tel 372 631 0044, e-post reisid@gorail.ee), rahvusvaheliste reisirongide piletikassast Balti jaama II korrusel ning suurematest reisibüroodest üle Eesti. Venemaa poolel korraldab piletimüüki FPK. Täpsema info sõidugraafikute ja piletihindade kohta leiab Go Raili kodulehelt www.gorail.ee.

 

03.07.2014

AS Eesti Raudtee juhatuse liikme-infrastruktuuridirektori ametikohale asub Parbo Juchnewitsch

Seoses AS Eesti Raudtee kahe juhatuse liikme lepingu lõppemisega otsustas ettevõtte nõukogu juhatuse liikmete leidmiseks korraldatud konkursi tulemusel, et juhatuse liikme-liiklusdirektori ametikohal jätkab tööd Sergei Fedorenko ning kinnitas uueks juhatuse liikmeks-infrastruktuuridirektoriks Parbo Juchnewitschi.

Parbo Juchnewitschil on teedeinseneri magistrikraad ning pikaajaline rahvusvaheline juhtimiskogemus nii riiklikus kui ärisektoris. Juchnewitsch on muu hulgas töötanud Tallinna Sadamas SRÜ suhete direktorina, olnud tegev Maailmapanga projektijuhi ja nõunikuna Ukrainas, Gruusias ja Armeenias ning tegutsenud mitme logistikasektori ettevõtte tippjuhi ja nõunikuna. 1994-2001 aastatel töötas Juchnewitsch Eesti Raudtee juhatuse esimehe-peadirektori ametikohal.

AS Eesti Raudtee nõukogu esimehe Raivo Vare sõnul tunneb Juchnewitsch hästi raudtee toimemehhanisme ning on kursis ka seonduvate ettevõtete ja tööstuse valdkonnaga. „Tervitan Parbo naasmist raudteele. Tema äriline kogemus ja piiriülesed kontaktid tulevad raudteele keerulistel aegadel kindlasti kasuks,“ märkis Vare.

Uus juhatuse liige asub ametisse 30. juulil 2014.

Endine juhatuse liige-infrastruktuuridirektor Arvo Smiltinš jätkab tööd AS Eesti Raudtee tehnoloogiadirektori ametikohal.

 

26.05.2014

Eesti Raudtee nõukogu esimeheks kinnitati Raivo Vare

26. mail valis Eesti Raudtee nõukogu koosolek aktsiaseltsi nõukogu esimehe ametisse tuntud transiidi- ja majanduseksperdi Raivo Vare.

Raivo Vare on tuntud Eesti ettevõtja ja riigitegelane, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magna cum laude ning Estonia Business Schooli magistriõppe cum laude.

Raivo Vare on olnud riigiminister üleminekuvalitsuses ning teede- ja sideminister. Lisaks on Vare oma panuse andnud Tallinna Panga direktorina, Pakterminali juhatuse esimehe ja peadirektorina, Eesti Arengufondi nõukogu esimehe ja Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimehe, Presidendi mõttekoja, Tartu Ülikooli kuratooriumi ning mitme ettevõtte nõukogu liikmena.

Aastatel 2004-2007 tegutses Raivo Vare Eesti Raudtee arendusdirektorina.

Nõukogu esimehe määramisel sai aluseks valdkonna põhjalik kompetents.

Uue nõukogu esimehe sõnul on kuldsed ajad transiidis läbi. „Olukord ei ole kerge, mistõttu tuleb riigil ümber vaadata senised raudtee majandamise mängureeglid. Heas koostöös riigi, raudtee kollektiivi ja arvukate partneritega tuleb kasutada kõiki võimalusi rahvusvahelises tööjaotuses

Eestile seni edu toonud transiidi ja logistika arendamisel,“ lisas Vare.

„See on eriti oluline, kuivõrd riigi prioriteediks oleva reisijateveo jaoks vajaliku raudteetaristu arendus sõltub suuresti kaubavedude tulemist,“ selgitas nõukogu esimees.

14. mail nimetas majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo AS Eesti Raudtee nõukogusse uute liikmetena Indrek Paali ja Raivo Vare. Nõukogu koosseisus jätkavad lisaks Aivar Sõerd ja Urmas Sõõrumaa.

 

08.04.2014

AS Eesti Raudtee nõukogu kinnitas mullused majandustulemused

AS Eesti Raudtee nõukogu kinnitas ettevõtte 2013. aasta majandusaruande, mille kohaselt olid AS Eesti Raudtee 2013. aasta äritulud 68,2 miljonit eurot ning puhaskasum 11,1 miljonit eurot.

2012. aasta erakorralisi tulusid (Eesti Raudtee kontserni jagunemise käigus toimunud vagunite müügitehing AS-le EVR Cargo) arvestamata kahanesid ettevõtte 2013. aasta äritulud võrreldes tunamullusega 0,8 miljonit eurot ehk 1,2 protsenti.

Möödunud aasta müügitulu kahanes võrreldes 2012. aastaga 2 protsendi võrra 64,5 miljoni euroni. Müügitulust 87,6 protsenti teeniti kaubavedude ja 5,3 protsenti reisivedude teenindamisest.

2013. aastal veeti AS Eesti Raudtee infrastruktuuril 24,4 miljonit tonni kaupa, millest 76,8 protsenti ehk 18,7 miljonit tonni tuli transiitvedude, 0,72 miljonit tonni ekspordi ja 1,34 miljonit tonni impordi arvelt. Suurim oli nafta ja naftasaaduste osatähtsus, mis moodustas 62,2 protsenti ehk 15,2 miljonit tonni kogu vedude mahust, järgnesid põlevkivi 3,03 miljoni ja väetised 3 miljoni tonniga. Kohalikke vedusid tehti 3,6 miljoni tonni ulatuses. Konteinervedude mahuks oli 62 012 TEU-d ning aastaga suurenes see ligi 27 protsenti.

Kaubaveomahtude dünaamika oli stabiilne – 2013. aasta maht oli 6,5 protsenti väiksem 2012. aasta mahust. Peamiseks partneriks kaubavedudes oli Venemaa, kust möödunud aastal laeti Eesti suunale 14,4 miljonit tonni veoseid. Läti kaudu saabus Eestisse 1,64 miljonit tonni vedusid.

AS Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmanni sõnul oli 2013. aasta suurimaks väljakutseks kaubaveomahtude languse tingimustes raudtee infrastruktuuri kasutustasude tõususurve vähendamine, mis sai teoks läbi kulude alandamise, sh töötajate arvu vähendamise.

2013. aastal investeeriti kokku 26,5 miljonit eurot, millest eurotoetusi (Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengufond) oli 22,5 miljonit eurot. Lõpule jõudsid Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riispere peateede kapitaalremondi ning Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Vasalemma kontaktvõrgu rekonstrueerimistööde I etapp. Tööde kogumaksumuseks kujunes ligi 33,4 miljonit eurot ning seda rahastati osaliselt Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

„Edasisteks investeeringuteks on lähtuvalt Riikliku Transpordi Arengukava eesmärkidest välja töötatud investeeringute plaan perioodiks 2014-2020,“ täpsustas Asmann. „Kuivõrd hetkel kehtiv infrastruktuuri kasutustasu mudel ei taga Eesti Raudtee kulude ja mõistliku ärikasumi katmist, on vajalik paika panna finantseerimisallikad investeerimisplaani teostamiseks.“

2013. aasta oli positiivne raudteeohutuse seisukohast. Kui 2012. aastal sai raudteeõnnetustes kannatada 12 ja hukkus 7 inimest, siis 2013. aastal oli vastavaid juhtumeid 6 ja 4. Raudteeveeremi otsasõidud inimestele kahanesid poole võrra 10 juhtumilt 5-le.

Asmanni sõnul on seoses reisirongide liiklusgraafikute märgatava tihenemise ja rongide sõidukiiruste kasvuga käesoleval aastal oodata ohutusriskide märgatavat kasvu.

 

17.03.2014

Kaubaveo mahud Eesti Raudteel 2014 veebruar

Aasta esimese kahe kuuga moodustas veomaht Eesti Raudtee infrastruktuuril kokku 4,16 miljonit tonni, millest veebruaris veeti 1,88 miljonit tonni. Võrreldes mullusega langes vedude maht veebruaris 20,3% ning kahe kuu arvestuses kokku veeti 19,7% vähem kaupa.

Veebruari veomahtu mõjutas eelkõige nafta ja naftasaaduste vedu, milda liikus taristul 1,13 miljonit tonni ehk ligi 34% vähem kui eelmisel aastal.

Kahe kuuga on naftasaadusi veetud 2,56 miljonit tonni ehk 28,7% vähem. Põlevkivi veod on langenud 20,5%, moodustades kokku 0,56 miljonit tonni. Väetisi veeti kokku 0,51 miljonit tonni ning siin mahud suurenesid 24%. Suurenes ka keemiakaupade vedu, mida liikus 0,18 miljonit tonni ehk 20% enam.

Transiitvedudes liikus mulluse 4 miljoni tonni asemel 3,17 miljonit tonni ehk 21,2% vähem kaupu. Kohalike vedude maht 0,64 miljonit tonni jäi eelmisele aastale alla 20,2%. Eksport-importveod olid mullusega samal tasemel ja kokku veeti 0,36 miljonit tonni.

Konteinerite vedu kasvas võrreldes mullusega 21% ja oli kokku 11 777 TEU-d.

Veoettevõte EVR Cargo mahuks oli kahe kuu lõikes 3 miljonit tonni, langedes eelmise aastaga võrreldes 12,7%. E.R.S. vedas Eesti Raudtee taristul 1,16 miljonit tonni kaupu ning mahud langesid 33,3%.

 

 

18.02.2014

Tallinnas algas nõupidamine kaubarongide formeerimisplaani koostamiseks

Täna, 18. veebruaril algas Tallinnas nõupidamine kaubarongide formeerimisplaani, vagunite voogude ning konteineritega vagunite kooskõlastamiseks rahvusvahelises ühenduses aastateks 2014/2015.

Nõupidamisel osalevad lisaks SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu Direktsioonile 14 riigi raudteeadministratsioonide esindajad, sh Eesti, Läti, Leedu, Gruusia ja Vene delegatsioonid.

Tegemist on mastaapseima formeerimisplaani nõupidamisega, mida Eesti Raudtee on viimase 20 aasta jooksul korraldanud. Nõupidamise tulemusel kirjutatakse alla protokoll, mis fikseerib kaubavood kõigil osalejariikide raudteedel perioodiks 2014/2015.

Ürituse juhatas sisse SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu Direktsiooni aseesimees Vjatšeslav Tkatšenko, kes avaldas tänu sooja vastuvõtu ja suurepäraste töötingimuste eest Eestis ning rõhutas, et otsuseid, mis 3 päevaga tuleb vastu võtta, on palju.

Tervituskõnega esines Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann, kelle sõnul ei ole kaubavedude statistika rõõmustav ja ainuvõimalik viis olukorda parandada on efektiivsuse tõstmine. „Kaubavedude mahud vähenevad pidevalt, tühisõitude arv suureneb, taristu on piirkonniti kas ülekoormatud või on vastupidi palju kasutamata läbilaskevõimet. Selle probleemi ainuke lahendus on efektiivsuse tõstmine,“ selgitas Asmann.

Asmann rõhutas, et vagunivoogude toimiv korraldamine on üsna keeruline ülesanne. Samas sõltuvad just sellest, kui edukalt antud ülesanne lahendatakse, ülitähtsad parameetrid nagu kauba kohaletoimetamise kiirus ja vedude kulud. „Logistikaettevõttena peame lisaks kaubamahtudele tagama ka kauba liikumiskiiruse. Kui esineb probleeme kauba liikumiskiiruse prognoosimisega, ei rahulda see meie kliente,“ selgitas Eesti Raudtee juht.

Asmann oli kindel, et alanud nõupidamisel jõutakse optimaalse võimaliku kaubarongide formeerimisplaanini, mis suudab tagada kaubavagunite ja raudteetaristute efektiivse kasutuse. „Ma loodan, et meie koostöö tulemusena on juba lähimal ajal märgata kauba kohaletoimetamiskiiruse ja kaubamahtude kasvu,“ ütles Asmann.

Üritus kestab kuni 21. veebruarini.

 

12.02.2014

Eesti astus Balti Raudteede Nõukogu liikmeks

Balti riigid, Venemaa, Valgevene ja Soome asutasid raudteede-vahelise regionaalse koostöö tugevdamiseks ning raudteede konkurentsivõime tõstmiseks veoprotsessi optimeerimise kaudu uue rahvusvahelise organisatsiooni – Raudteede piiriäärse koostöö Balti Nõukogu (Balti Raudteede Nõukogu), mille liikmeks sai ka Eesti.

Eesti Raudtee jaoks tähendab Balti Raudteede Nõukogu loomine koostöö paranemist teiste organisatsiooni liikmetega ning konkurentsipositsiooni tugevdamist rahvusvahelisel kauba- ja reisijateveo turul. „Balti Raudteede Nõukogu aitab teha täpsemaid administratiivseid otsuseid nii regiooni kui ka konkreetse raudtee tasandil,“ kommenteeris uue organisatsiooni loomist Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann.

Balti Raudteede Nõukogu esimesel istungil, mis toimus 6. veebruaril Peterburis, allkirjastati koostöö memorandum, mis määratleb Balti Raudteede Nõukogu tegevuse eesmärgid ja suunad, ning kinnitati määrus, mis fikseerib nõukogu põhiülesanded, funktsioonid ja tööreglemendi.  Nimetatud dokumentide allkirjastamine näeb muu hulgas ette rahvusvahelise kauba- ja reisijateveo koostööprojektide väljatöötamise ja elluviimise, perspektiivsete koostöösuundade määramise tehnoloogiate ja insenertehniliste lahenduste valdkonnas ning raudtee piiriületuspunktide töötehnoloogia optimeerimise Balti Raudteede Nõukogu liikmesraudteedel.

Balti Raudteede Nõukogu tegevuse põhisuunaks on organisatsiooni liikmete territooriume läbivate rahvusvaheliste transpordikoridoride arendamise ettepanekute väljatöötamine.

Nõukogu põhiülesannete seas lähimaks aastaks on üle liikmesriikide piiride liikuvate raudtee- ja maanteetranspordi kaubavoogude arengusuundade analüüs, ettepanekute ettevalmistamine kauba läbilaskevõime optimeerimiseks raudtee piiriületuspunktides ja ühiste logistikatoodete formeerimine.  Koostöös tolli- ja piiriteenuste esindajatega plaanitakse 2014. aasta jooksul esitada ettepanekud tolli- ja piiriprotseduuride ühtlustamiseks ning lihtsustamiseks, rakendades muuhulgas elektroonilist dokumendikäivet.

Balti Raudteede Nõukogu liikmeteks said Valgevene, Läti, Venemaa, Eesti ja Soome raudteed. Leedu raudtee jääb vaatleja staatusesse. Balti Raudteede Nõukogu järgmine istung toimub käesoleva aasta jooksul Riias.

 

24.01.2014

Kaubaveomaht Eesti Raudtee taristul 2013

Veomaht Eesti Raudtee taristul ulatus 2013. aastal kokku 24,4 miljoni tonnini. Võrreldes 2012. aastaga vähenes maht 1,8 miljoni tonni võrra ehk 6,8 protsenti. Detsembrikuu veomahuks oli kokku 2,26 miljonit tonni, mis oli mullusest 3,3 protsenti madalam.

Suurimaks kaubagrupiks, mida raudteel veeti, oli traditsiooniliselt nafta ja naftasaadused, mille osakaal vedudes ulatus 62,2 protsendi ehk 15,2 miljoni tonnini. Võrreldes 2012. aastaga vähenes antud maht 1,4 protsenti. Põlevkivi veomahuks tuli mullu 3,03 miljonit tonni ning see jäi üle-eelmisele aastale 14 protsendiga alla. Väetisi liikus taristul kokku 3,0 miljonit tonni ning kogus vähenes aastaga 4,3 protsenti. Keemiakaupade veomaht oli kokku 1,11 miljonit tonni ning mahud vähenesid ligi 43 protsenti. Puistekaupade mahuks tuli 0,81 miljonit tonni, mis oli 10,7 protsenti vähem 2012. aastast. Tahkeid mineraalseid kütuseid veeti raudteel 0,28 miljonit tonni ehk poole rohkem kui aasta varem. Mustmetallide vedu langes 34,6 protsenti ja oli kokku 0,21 miljonit tonni.

Transiitveod andsid 2013. aastal 76,8 protsenti veomahust, olles kokku 18,7 miljonit tonni. Võrreldes aasta varasema perioodiga vähenes vedu 5,9 protsenti. Kohalikus ühenduses veeti mullu 3,6 miljonit tonni kaupu ja maht langes võrreldes tunamullusega 11,6 protsenti. Raudtee kaudu imporditi Eestist kokku 1,34 miljonit tonni kaupa, mis oli 6,3 protsenti vähem kui aasta varem. Eksportveod langesid 6,7 protsenti ja olid kokku 0,72 miljonit tonni.

Konteinerite vedu raudteel kasvas aastaga ligi 27 protsenti, olles kokku 62 012 TEU-d. Sellest üle 80 protsendi andsid regulaarrongid Moskva ja Kaluga suunal.

Venemaalt laeti 2013. aastal Eesti suunas 14,42 miljonit tonni kaupu ja laadimine kasvas 2,3 protsenti. Läti kaudu saabus Eestisse 1,64 miljonit tonni vedusid ehk ligi kaks korda rohkem kui aasta eest. Kasahstani päritoluga oli 1,33 miljonit tonni veoseid ja mahud kasvasid 11 protsenti. Veod Valgevenest vähenesid aga 60 protsenti ja olid kokku 1,12 miljonit tonni.

Eestist laeti kõige enam kaupu Venemaa suunal. Kokku oli veomahuks 1,06 miljonit tonni kaupu ehk 2 protsenti vähem kui 2012. aastal. Teisel kohal oli Läti 0,14 miljoni tonniga ja kolmandal Afganistan 0,13 miljoni tonniga.

EVR Cargo vedas Eesti Raudtee taristul 2013. aastal kokku 15,9 miljonit tonni ja E.R.S. 8,45 miljonit tonni kaupu. Esimesel veomaht vähenes 13,6 protsenti, teisel suurenesid 9,2 protsenti.

 

 

19.12.2013

Eesti Raudtee allkirjastas ametiühinguga palgakokkuleppe

19. detsembril allkirjastas AS Eesti Raudtee kollektiivlepingu palgakokkuleppe Eesti Raudteelaste Ametiühinguga. Lepingule kirjutasid alla Eesti Raudtee juhatuse esimees-peadirektor Ahti Asmann ja  Eesti Raudteelaste Ametiühingu juhatuse esimees Oleg Tšubarov.

Hetkel kehtiv kollektiivleping, mis sätestab töötasustamise, töö- ja puhkeaja, tööstaaži arvutamise, sotsiaalsete garantiide jm töösuhteid reguleerivad tingimused, allkirjastati 09. jaanuaril 2013 ning see on jõus 2014. aasta lõpuni.

Täna allkirjastatud palgakokkulepe jõustub uuest aastast. Leppes sätestatud palgatõus puudutab eelkõige madalama palgaga töötajaid.

Ahti Asmanni sõnul on aktiivne koostöö Eesti Raudtee ja raudteelaste ametiühingu vahel viinud efektiivsema ja tulemuslikuma töökorralduseni ning inflatsioonist kiirema palgatõusuni eelkõige madalama palgaga töötajatele. „Efektiivsuse kasv ja töötajate rahulolu on oluline mõlemale poolele,“ lisas Asmann

Oleg Tšubarov märkis, et ehkki olukord raudteesektoris on raske, on sõlmitud kokkulepe töötajatele ilusaks jõulukingituseks ning säilitab töörahu ka tuleval aastal.  „Leppisime kokku, et personaliküsimused vaadatakse üle ka järgmisel aastal ning vajadusel toimuvad korrigeerimised. Eesmärgiks ei ole kõike lõplikult lukku panna, vaid tagada pidev arengupotentsiaal,“ selgitas Tšubarov.

 

 

19.12.2013

Kaubaveomahud Eesti Raudteel november 2013

2013. aasta 11 kuuga veeti Eesti Raudtee taristul 22,08 miljonit tonni kaupu, millest novembris 1,89 miljonit tonni. Võrreldes oktoobriga suurenes novembris veomaht 2,8 protsenti, kuid võrreldes eelmise aasta novembriga langes 12,5 protsenti. 11 kuu veomaht jäi eelmisele aastale alla 7,2 protsendi võrra.

Novembri veomahtude langus tulenes eelkõige nafta ja naftasaaduste veo vähenemisest. Veomaht oli kokku 1,08 miljonit tonni ja langus 18,8 protsenti. Ka teised suuremad kaubagrupid näitasid mõningast vähenemist.

11 kuuga veeti raudteel naftat ja naftasaaduseid kokku 13,78 miljonit tonni ning see oli eelmisest aastast 0,4 protsenti väiksem tulemus. Väetiste vedu ulatus 2,72 miljoni tonnini ning oli 5 protsenti madalam aastatagusest. Põlevkiviveod osutusid võrreldes mullusega 17,7 protsenti väiksemateks, moodustades kokku 2,64 miljonit tonni. Keemiakaupade maht ulatus 1,01 miljoni tonnini ja oli mullusest 44,8 protsenti madalam. Puistekaupu veeti raudteel 0,77 miljonit tonni ja maht langes 9,8 protsenti.

Transiit andis 11 kuuga veomahtu 17,01 miljonit tonni ning oli võrreldes eelmise aastaga 5,9 protsenti  väiksem. Kohalikes vedudes veeti samal perioodil 3,17 miljonit tonni kaupu ja mahud on võrreldes mullusega langenud 14,2 protsenti. Eksport-importveod moodustasid kokku 1,89 miljonit tonni ning vähenesid aastaga 6 protsenti.

Konteinereid veeti raudteel 11 kuuga 56 549 TEU-d ning mahud kasvasid 23,9 protsenti. Novembris veeti konteinereid 5 711 TEU-d, mis on eelmisest aastast 88 protsenti parem tulemus.

EVR Cargo vedas 11 kuuga 14,37 miljonit tonni kaupu, mis on mullusest 14,7 protsenti madalam tulemus. E.R.S.- i veomaht kasvas 11,1 protsenti ja oli kokku 7,71 miljonit tonni.

 

 

18.12.2013

AS Eesti Raudtee nõukogu kinnitas ettevõtte 2014. aasta eelarve

AS Eesti Raudtee nõukogu võttis vastu 2014. aasta eelarve, mille kohaselt planeeritakse ettevõtte kuludeks 2014. aastal 59 miljonit eurot ning tuludeks 68,1 miljonit eurot. Investeeringuid tehakse kokku  46,9 miljoni euro eest, millest 34,4 miljonit eurot tuleb omavahenditest ning 11,7 Euroopa Liidu struktuurivahenditest.

Finantsplaneerimisel on lähtutud eeldusest, et kaubaveomaht raudteel jääb püsima senisele tasemele ehk u. 24  miljoni tonni juurde aastas.

Lõviosa investeeringutest 2014. aastal moodustab amortiseerunud põhivara välja vahetamine, millest suurim projekt on liiklusjuhtimissüsteemi välja vahetamine ning jaamateede rekonstrueerimine Tallinn-Keila-Paldiski-Riisipere suunal. Tegemist on 3-4 aastat vältava suurprojektiga, mille eesmärgiks on tõrgeteta teenuse pakkumine üha tihenevate graafikutega reisirongiliiklusele ning läbilaskevõime parandamine Paldiski sadama suunas liikuvatele kaubarongidele.

2014. aasta investeeringud näevad lisaks ette panustamist raudtee kapitaalremonti Tapa-Narva liinil, mis on vajalik tagamaks reisirongide liikumiskiiruse 120 km tunnis. Ohutu ja mugava reisiliikluse tagamiseks renoveeritakse Tapa-Narva liinil ka reisijate ooteplatvormid.

Kaubavedude toetamiseks planeeritakse investeeringuid Ülemiste sorteerimismäe renoveerimisse. Teenindamaks kasvavaid mahte Sillamäe sadamas, on kavas Vaivara jaama laiendamine läbilaskevõime suurendamiseks.

Muud suuremad investeeringud hõlmavad side- ja turvanguseadmete (liiklusjuhtimissüsteemid ja ülesõiduautomaatika) uuendamist ning raudteesildade kapitaalremonti.

„Oleme välja töötanud investeeringute kava tagamaks Eesti Transpordi Arengukavas 2014-2020 ette nähtud eesmärkide täitmise, mille kohaselt peame tagama tippkiiruse 120 km tunnis järjest tiheneva liiklusgraafikuga reisirongidele ning samas piisava läbilaskevõime kaubarongidele Eesti sadamate ja 1520 mm raudteevõrgustiku vahel,“ selgitas AS Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann. „Suurimaks väljakutseks eelolevatel aastatel jääb Eesti transiidi konkurentsivõime säilitamine investeeringute kasvust tuleneva infrastruktuuri kallinemise taustal.“

 

10.12.2013

Politsei alustab koos taristuettevõtetega metalli märgistamist

Politsei- ja Piirivalveamet alustab koos taristuomanike ning vanametalli vastuvõtjatega metalli märgistamist, et ennetada ja avastada metallivargusi.

Metallivarguste tõkestamise ja ennetamise hea tahte koostööleppe raames alustavad taristuettevõtted metallobjektide varjatud kohtutõenduslikku märgistamist. Märgistatud metalli on võimalik hiljem hõlpsalt omanikuga kokku viia ning sõltuvalt tehnoloogiast ka varga isik tuvastada. Vanametalli  vastuvõtupunktidel ja politseil on võimalik varguse  kahtluse korral spetsiaalsete lampide abil kontrollida märgistuse olemasolu, et varastatud esemeid tuvastada.

Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Varmo Reinu sõnul on metallivargused võrreldes eelmise aasta vähenenud enam kui poole võrra. “Siiski on ka 550 vargust 9 kuuga liiga palju, kui teema puudutab elutähtsaid objekte,” ütles Rein. “Just seepärast kutsusime ellu varade märgistamise projekti, et metallivarguste tõkestamine uuele tasemele viia. Samaaegselt oleme töötanud välja seadusemuudatused karistuste karmistamiseks ja järelevalve tõhustamiseks, samuti teinud koos Keskkonnainspektsiooniga sagedamini kontrollreide vanametalli kokkuostupunktidesse.”

Projekti ühe algataja, Elektrilevi juhatuse liikme Jaanus Tiisvendi kinnitusel on ennetus alati odavam kui tagajärgede kõrvaldamine. “Kui metalli märgistamise kulude puhul räägime ühe alajaama lõikes kümnetest eurodest, siis toimunud varguste korral tuhandetest eurodest,” ütles Tiisvend. “Edu saavutamiseks on aga vajalik erinevate osapoolte koostöö ning kindlasti ka seadusandluse tugi.”

Projekti teise initsiaatori, Kuusakoski juhatuse esimees Kuldar Suitsu kinnitusel hakkavad projektiga liitunud vanametalli vastuvõtupunktid vajadusel enne vanametalli utiliseerimist kontrollima DNA-koodide olemasolu, et varastatud esemeid tuvastada. “Kõik soliidsed metalli kokkuostupunktid teevad omalt poolt kõik, et varastatud kraam neile ei sattuks,” lausus ta. “Samas paigaldatakse DNA-koodiga märgistatud alajaamade, võrgusõlmede ja muude rajatiste juurde ennetavad hoiatussildid, et võimalikult palju vargusi juba eos ära hoida.“

Eesti Raudtee turvajuht Marius Kupper toonitas, et metallivargused võivad seada ohtu inimeste elud ja halvata elutähtsate teenuste toimimise. “Näiteks mõne seadme, kaabli või rööpa vargus raudteelt võib lõppeda väga traagiliste tagajärgedega, väärides seetõttu karmimaid karistusmeetmeid.  Ettevõtted teevad oma osa, kuid peame tegutsema ka õigusruumi seisukohalt kiiremini ja rohkem, et elusid kaitsta,” rõhutas ta.

Pilootprojektis kasutatakse SelectaDNA (SDNA) tehnoloogiat. “SDNA on aidanud vargusi ennetada ja avastada 18 riigis üle Euroopa,” selgitas projekti tehnoloogiapartneri SDNA OÜ juhatuse liige Meelis Taniel. “Tehnoloogia põhineb sellel, et igale taristuettevõttele sünteesitakse unikaalne DNA, mis kantakse varale. Väiksemgi kogus seda ainet võimaldab kohtuekspertiisis tõendada eseme omanikku ning osadel lahendustel seostada seda ka konkreetse isikuga. Võrreldes inimese DNAga on aga sDNA analüüs lihtsam ja odavam.”

Eelmise aasta oktoobris sõlmis Politsei- ja Piirivalveamet 15 ettevõtte ning organisatsiooniga metallivarguste tõkestamise ja ennetamise hea tahte koostööleppe, mille raames kutsuti nüüd ellu varade märgistamise pilootprojekt. Lisaks Politsei- ja Piirivalveametile, Elektrilevile ja Kuusakoskile osalevad selles hetkeseisuga Keskkonnainspektsioon, Eesti Energia, Eesti Raudtee, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Järve Biopuhastus, Paldiski Linnahoolduse, EMT, Elion ja Tallinna Vesi, kuid pilootprojektiga kutsutakse oma vara kaitsmiseks liituma ka teisi ettevõtteid ja organisatsioone.