General public Press releases

Press releases

 

24.01.2014

Kaubaveomaht Eesti Raudtee taristul 2013

Veomaht Eesti Raudtee taristul ulatus 2013. aastal kokku 24,4 miljoni tonnini. Võrreldes 2012. aastaga vähenes maht 1,8 miljoni tonni võrra ehk 6,8 protsenti. Detsembrikuu veomahuks oli kokku 2,26 miljonit tonni, mis oli mullusest 3,3 protsenti madalam.

Suurimaks kaubagrupiks, mida raudteel veeti, oli traditsiooniliselt nafta ja naftasaadused, mille osakaal vedudes ulatus 62,2 protsendi ehk 15,2 miljoni tonnini. Võrreldes 2012. aastaga vähenes antud maht 1,4 protsenti. Põlevkivi veomahuks tuli mullu 3,03 miljonit tonni ning see jäi üle-eelmisele aastale 14 protsendiga alla. Väetisi liikus taristul kokku 3,0 miljonit tonni ning kogus vähenes aastaga 4,3 protsenti. Keemiakaupade veomaht oli kokku 1,11 miljonit tonni ning mahud vähenesid ligi 43 protsenti. Puistekaupade mahuks tuli 0,81 miljonit tonni, mis oli 10,7 protsenti vähem 2012. aastast. Tahkeid mineraalseid kütuseid veeti raudteel 0,28 miljonit tonni ehk poole rohkem kui aasta varem. Mustmetallide vedu langes 34,6 protsenti ja oli kokku 0,21 miljonit tonni.

Transiitveod andsid 2013. aastal 76,8 protsenti veomahust, olles kokku 18,7 miljonit tonni. Võrreldes aasta varasema perioodiga vähenes vedu 5,9 protsenti. Kohalikus ühenduses veeti mullu 3,6 miljonit tonni kaupu ja maht langes võrreldes tunamullusega 11,6 protsenti. Raudtee kaudu imporditi Eestist kokku 1,34 miljonit tonni kaupa, mis oli 6,3 protsenti vähem kui aasta varem. Eksportveod langesid 6,7 protsenti ja olid kokku 0,72 miljonit tonni.

Konteinerite vedu raudteel kasvas aastaga ligi 27 protsenti, olles kokku 62 012 TEU-d. Sellest üle 80 protsendi andsid regulaarrongid Moskva ja Kaluga suunal.

Venemaalt laeti 2013. aastal Eesti suunas 14,42 miljonit tonni kaupu ja laadimine kasvas 2,3 protsenti. Läti kaudu saabus Eestisse 1,64 miljonit tonni vedusid ehk ligi kaks korda rohkem kui aasta eest. Kasahstani päritoluga oli 1,33 miljonit tonni veoseid ja mahud kasvasid 11 protsenti. Veod Valgevenest vähenesid aga 60 protsenti ja olid kokku 1,12 miljonit tonni.

Eestist laeti kõige enam kaupu Venemaa suunal. Kokku oli veomahuks 1,06 miljonit tonni kaupu ehk 2 protsenti vähem kui 2012. aastal. Teisel kohal oli Läti 0,14 miljoni tonniga ja kolmandal Afganistan 0,13 miljoni tonniga.

EVR Cargo vedas Eesti Raudtee taristul 2013. aastal kokku 15,9 miljonit tonni ja E.R.S. 8,45 miljonit tonni kaupu. Esimesel veomaht vähenes 13,6 protsenti, teisel suurenesid 9,2 protsenti.

 

 

19.12.2013

Eesti Raudtee allkirjastas ametiühinguga palgakokkuleppe

19. detsembril allkirjastas AS Eesti Raudtee kollektiivlepingu palgakokkuleppe Eesti Raudteelaste Ametiühinguga. Lepingule kirjutasid alla Eesti Raudtee juhatuse esimees-peadirektor Ahti Asmann ja  Eesti Raudteelaste Ametiühingu juhatuse esimees Oleg Tšubarov.

Hetkel kehtiv kollektiivleping, mis sätestab töötasustamise, töö- ja puhkeaja, tööstaaži arvutamise, sotsiaalsete garantiide jm töösuhteid reguleerivad tingimused, allkirjastati 09. jaanuaril 2013 ning see on jõus 2014. aasta lõpuni.

Täna allkirjastatud palgakokkulepe jõustub uuest aastast. Leppes sätestatud palgatõus puudutab eelkõige madalama palgaga töötajaid.

Ahti Asmanni sõnul on aktiivne koostöö Eesti Raudtee ja raudteelaste ametiühingu vahel viinud efektiivsema ja tulemuslikuma töökorralduseni ning inflatsioonist kiirema palgatõusuni eelkõige madalama palgaga töötajatele. „Efektiivsuse kasv ja töötajate rahulolu on oluline mõlemale poolele,“ lisas Asmann

Oleg Tšubarov märkis, et ehkki olukord raudteesektoris on raske, on sõlmitud kokkulepe töötajatele ilusaks jõulukingituseks ning säilitab töörahu ka tuleval aastal.  „Leppisime kokku, et personaliküsimused vaadatakse üle ka järgmisel aastal ning vajadusel toimuvad korrigeerimised. Eesmärgiks ei ole kõike lõplikult lukku panna, vaid tagada pidev arengupotentsiaal,“ selgitas Tšubarov.

 

 

19.12.2013

Kaubaveomahud Eesti Raudteel november 2013

2013. aasta 11 kuuga veeti Eesti Raudtee taristul 22,08 miljonit tonni kaupu, millest novembris 1,89 miljonit tonni. Võrreldes oktoobriga suurenes novembris veomaht 2,8 protsenti, kuid võrreldes eelmise aasta novembriga langes 12,5 protsenti. 11 kuu veomaht jäi eelmisele aastale alla 7,2 protsendi võrra.

Novembri veomahtude langus tulenes eelkõige nafta ja naftasaaduste veo vähenemisest. Veomaht oli kokku 1,08 miljonit tonni ja langus 18,8 protsenti. Ka teised suuremad kaubagrupid näitasid mõningast vähenemist.

11 kuuga veeti raudteel naftat ja naftasaaduseid kokku 13,78 miljonit tonni ning see oli eelmisest aastast 0,4 protsenti väiksem tulemus. Väetiste vedu ulatus 2,72 miljoni tonnini ning oli 5 protsenti madalam aastatagusest. Põlevkiviveod osutusid võrreldes mullusega 17,7 protsenti väiksemateks, moodustades kokku 2,64 miljonit tonni. Keemiakaupade maht ulatus 1,01 miljoni tonnini ja oli mullusest 44,8 protsenti madalam. Puistekaupu veeti raudteel 0,77 miljonit tonni ja maht langes 9,8 protsenti.

Transiit andis 11 kuuga veomahtu 17,01 miljonit tonni ning oli võrreldes eelmise aastaga 5,9 protsenti  väiksem. Kohalikes vedudes veeti samal perioodil 3,17 miljonit tonni kaupu ja mahud on võrreldes mullusega langenud 14,2 protsenti. Eksport-importveod moodustasid kokku 1,89 miljonit tonni ning vähenesid aastaga 6 protsenti.

Konteinereid veeti raudteel 11 kuuga 56 549 TEU-d ning mahud kasvasid 23,9 protsenti. Novembris veeti konteinereid 5 711 TEU-d, mis on eelmisest aastast 88 protsenti parem tulemus.

EVR Cargo vedas 11 kuuga 14,37 miljonit tonni kaupu, mis on mullusest 14,7 protsenti madalam tulemus. E.R.S.- i veomaht kasvas 11,1 protsenti ja oli kokku 7,71 miljonit tonni.

 

 

18.12.2013

AS Eesti Raudtee nõukogu kinnitas ettevõtte 2014. aasta eelarve

AS Eesti Raudtee nõukogu võttis vastu 2014. aasta eelarve, mille kohaselt planeeritakse ettevõtte kuludeks 2014. aastal 59 miljonit eurot ning tuludeks 68,1 miljonit eurot. Investeeringuid tehakse kokku  46,9 miljoni euro eest, millest 34,4 miljonit eurot tuleb omavahenditest ning 11,7 Euroopa Liidu struktuurivahenditest.

Finantsplaneerimisel on lähtutud eeldusest, et kaubaveomaht raudteel jääb püsima senisele tasemele ehk u. 24  miljoni tonni juurde aastas.

Lõviosa investeeringutest 2014. aastal moodustab amortiseerunud põhivara välja vahetamine, millest suurim projekt on liiklusjuhtimissüsteemi välja vahetamine ning jaamateede rekonstrueerimine Tallinn-Keila-Paldiski-Riisipere suunal. Tegemist on 3-4 aastat vältava suurprojektiga, mille eesmärgiks on tõrgeteta teenuse pakkumine üha tihenevate graafikutega reisirongiliiklusele ning läbilaskevõime parandamine Paldiski sadama suunas liikuvatele kaubarongidele.

2014. aasta investeeringud näevad lisaks ette panustamist raudtee kapitaalremonti Tapa-Narva liinil, mis on vajalik tagamaks reisirongide liikumiskiiruse 120 km tunnis. Ohutu ja mugava reisiliikluse tagamiseks renoveeritakse Tapa-Narva liinil ka reisijate ooteplatvormid.

Kaubavedude toetamiseks planeeritakse investeeringuid Ülemiste sorteerimismäe renoveerimisse. Teenindamaks kasvavaid mahte Sillamäe sadamas, on kavas Vaivara jaama laiendamine läbilaskevõime suurendamiseks.

Muud suuremad investeeringud hõlmavad side- ja turvanguseadmete (liiklusjuhtimissüsteemid ja ülesõiduautomaatika) uuendamist ning raudteesildade kapitaalremonti.

„Oleme välja töötanud investeeringute kava tagamaks Eesti Transpordi Arengukavas 2014-2020 ette nähtud eesmärkide täitmise, mille kohaselt peame tagama tippkiiruse 120 km tunnis järjest tiheneva liiklusgraafikuga reisirongidele ning samas piisava läbilaskevõime kaubarongidele Eesti sadamate ja 1520 mm raudteevõrgustiku vahel,“ selgitas AS Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann. „Suurimaks väljakutseks eelolevatel aastatel jääb Eesti transiidi konkurentsivõime säilitamine investeeringute kasvust tuleneva infrastruktuuri kallinemise taustal.“

 

10.12.2013

Politsei alustab koos taristuettevõtetega metalli märgistamist

Politsei- ja Piirivalveamet alustab koos taristuomanike ning vanametalli vastuvõtjatega metalli märgistamist, et ennetada ja avastada metallivargusi.

Metallivarguste tõkestamise ja ennetamise hea tahte koostööleppe raames alustavad taristuettevõtted metallobjektide varjatud kohtutõenduslikku märgistamist. Märgistatud metalli on võimalik hiljem hõlpsalt omanikuga kokku viia ning sõltuvalt tehnoloogiast ka varga isik tuvastada. Vanametalli  vastuvõtupunktidel ja politseil on võimalik varguse  kahtluse korral spetsiaalsete lampide abil kontrollida märgistuse olemasolu, et varastatud esemeid tuvastada.

Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Varmo Reinu sõnul on metallivargused võrreldes eelmise aasta vähenenud enam kui poole võrra. “Siiski on ka 550 vargust 9 kuuga liiga palju, kui teema puudutab elutähtsaid objekte,” ütles Rein. “Just seepärast kutsusime ellu varade märgistamise projekti, et metallivarguste tõkestamine uuele tasemele viia. Samaaegselt oleme töötanud välja seadusemuudatused karistuste karmistamiseks ja järelevalve tõhustamiseks, samuti teinud koos Keskkonnainspektsiooniga sagedamini kontrollreide vanametalli kokkuostupunktidesse.”

Projekti ühe algataja, Elektrilevi juhatuse liikme Jaanus Tiisvendi kinnitusel on ennetus alati odavam kui tagajärgede kõrvaldamine. “Kui metalli märgistamise kulude puhul räägime ühe alajaama lõikes kümnetest eurodest, siis toimunud varguste korral tuhandetest eurodest,” ütles Tiisvend. “Edu saavutamiseks on aga vajalik erinevate osapoolte koostöö ning kindlasti ka seadusandluse tugi.”

Projekti teise initsiaatori, Kuusakoski juhatuse esimees Kuldar Suitsu kinnitusel hakkavad projektiga liitunud vanametalli vastuvõtupunktid vajadusel enne vanametalli utiliseerimist kontrollima DNA-koodide olemasolu, et varastatud esemeid tuvastada. “Kõik soliidsed metalli kokkuostupunktid teevad omalt poolt kõik, et varastatud kraam neile ei sattuks,” lausus ta. “Samas paigaldatakse DNA-koodiga märgistatud alajaamade, võrgusõlmede ja muude rajatiste juurde ennetavad hoiatussildid, et võimalikult palju vargusi juba eos ära hoida.“

Eesti Raudtee turvajuht Marius Kupper toonitas, et metallivargused võivad seada ohtu inimeste elud ja halvata elutähtsate teenuste toimimise. “Näiteks mõne seadme, kaabli või rööpa vargus raudteelt võib lõppeda väga traagiliste tagajärgedega, väärides seetõttu karmimaid karistusmeetmeid.  Ettevõtted teevad oma osa, kuid peame tegutsema ka õigusruumi seisukohalt kiiremini ja rohkem, et elusid kaitsta,” rõhutas ta.

Pilootprojektis kasutatakse SelectaDNA (SDNA) tehnoloogiat. “SDNA on aidanud vargusi ennetada ja avastada 18 riigis üle Euroopa,” selgitas projekti tehnoloogiapartneri SDNA OÜ juhatuse liige Meelis Taniel. “Tehnoloogia põhineb sellel, et igale taristuettevõttele sünteesitakse unikaalne DNA, mis kantakse varale. Väiksemgi kogus seda ainet võimaldab kohtuekspertiisis tõendada eseme omanikku ning osadel lahendustel seostada seda ka konkreetse isikuga. Võrreldes inimese DNAga on aga sDNA analüüs lihtsam ja odavam.”

Eelmise aasta oktoobris sõlmis Politsei- ja Piirivalveamet 15 ettevõtte ning organisatsiooniga metallivarguste tõkestamise ja ennetamise hea tahte koostööleppe, mille raames kutsuti nüüd ellu varade märgistamise pilootprojekt. Lisaks Politsei- ja Piirivalveametile, Elektrilevile ja Kuusakoskile osalevad selles hetkeseisuga Keskkonnainspektsioon, Eesti Energia, Eesti Raudtee, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Järve Biopuhastus, Paldiski Linnahoolduse, EMT, Elion ja Tallinna Vesi, kuid pilootprojektiga kutsutakse oma vara kaitsmiseks liituma ka teisi ettevõtteid ja organisatsioone.