Ettevõttest Ajalugu

Eesti Raudtee ajalugu

 

Esimene raudtee Eestis avati liikluseks 24. oktoobril 1870. aastal Paldiski - Tallinn - Narva - Gatshina lõigul. See kuupäev tähistab Eesti Raudtee sündi. Samal aastal ühendati St Peterburg - Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts pikendas 1870. aastal liini Gatshinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega. Tänu Balti raudteele hakkas kiiresti arenema praktiliselt jäävaba Tallinna sadam, kuhu ehitati tolle aja kohta suur viljaelevaator.
 

1877. aastal avati alaliseks liikluseks Tapa - Tartu raudteeliin, mis 1887. aastal pikenes Valgani, kus liin ühendati ehitatava Pihkva - Riia raudteega. Viimasel avati alaline liiklus kaks aastat hiljem.

1896. aastal sai valmis esimene kitsarööpmeline (750 mm) raudtee Valga - Pärnu, 1897. aastal avati raudteeharu Mõisakülast Viljandini ning sealt edasi Paide ja Tallinna sadamani. Alaline liiklus eespool mainitud linnade vahel avati 1901. aastal.

1924. aastal avati Tallinna-Pääsküla raudteelõigul regulaarne elektrirongiliiklus valminud kontaktvõrgus.

1931. aastal valmis laiarööpmeline raudtee Tartu - Petseri ning Eesti sadamad sai otseühenduse Venemaa keskpiirkondade ja Ukrainaga.

Iseseisev Eesti Vabariigi Raudtee (EVR) moodustati 15. novembri 1918. aasta Eesti Vabariigi teedeministri käskkirjaga Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja sõjaväe väliraudteelõikude baasil.

1940. aastal, kui EVR lülitati NSVL raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km, sellest 772 laiarööpmelist ja 675 kitsarööpmelist raudteed.

Üleminek auruveduritelt mootorveduritele algas 1957. aastal ja kestis kaks aastat.

1955–1958 rekonstrueeriti kontaktvõrk ja Järve ning Keila veoalajaamad.

1973. aastal avati elektrirongide liiklus valminud kontaktvõrgus Tallinnast Kehrasse; Raasikul alustas tööd uus veoalajaam.

 

Eesti Raudtee praeguse transiidipotentsiaali üheks põhialuseks on Muuga sadam, mille esimene järk alustas tööd 1986. aastal. Sadama rajamise algpõhjus oli vajadus teravilja sisseveoks Nõukogude Liitu. Paralleelselt sadama ehitamisega rekonstrueeriti ka raudteed, ühendati uus sadam raudteega ja alustati teise rööpapaari ehitust Tallinna ja Tapa vahele.

1991. aastal Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel omandas varem sõjaväestatud organisatsioon majandusliku transiidikanali funktsioonid.

Riigiettevõte Eesti Raudtee moodustati 1. jaanuaril 1992, tema ülesandeks sai Eesti raudteede administreerimine. Samal aastal taastati Eesti Raudtee Rahvusvahelise Raudteede Uniooni (UIC, peakorter Pariisis) liikmeks ning Eesti Raudtee astus ka Raudteede Koostööorganisatsiooni (OSShD, peakorter Varssavis) liikmeks.

1997. aasta augustis kujundati riigiettevõte ümber aktsiaseltsiks Eesti Raudtee. Edasine AS Eesti Raudtee ümberkorraldamine toimus juba vastavalt valitsuse poolt kinnitatud erastamiskavale.

1998. aastal korraldati rahvusvaheline konkurss rahvusvahelise reisijateveoga tegeleva aktsiaseltsi asutamiseks koos konkursi teel valitud investoriga.

Eesti Raudtee erastamiskavadesse tegi valitsus 1999. aastal ühe olulise muudatuse: loobuti kontsessiooni sõlmimisest ja otsustati 66% enamusaktsiate müügi kasuks. Muudatusega tehti ASi Eesti Raudtee aktsiate müük eelläbirääkimistega rahvusvahelise pakkumise korras ülesandeks Eesti Erastamisagentuurile.

Lähtuvalt valitsuse otsusest kuulutas Eesti Erastamisagentuur 2000. aasta aprillis välja AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamise kaheetapilisel rahvusvahelisel konkursil.

2. märtsil 2001 kutsus EEA peadirektor BRS-i AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamiseks erastamislepingu ja aktsionäride lepingu sõlmimisele, mille lõplik jõustumine seati sõltuvusse ostuhinna tasumisest. EEA andis võimaluse BRS-l tasuda aktsiate eest pakutud hind hiljemalt 31. augustil 2001, mida BRS nimetatud kuupäeval ka tegi.

31. augustil 2001 omandas BRS AS-is Eesti Raudtee enamusosaluse.

9. jaanuaril 2007 ostis Eesti Vabariik BRSilt tagasi 66 protsenti aktsiaid 2,35 miljardi krooni eest, saades uuesti ettevõtte ainuomanikuks.

2008. aasta suvel kolis Eesti Raudtee uude peahoonesse Tallinnas Toompuiestee 35.

14. jaanuaril 2009 kanti äriregistrisse AS Eesti Raudtee jagunemine eraldumise teel, mille käigus asutati kaks tütarettevõtet: infrastruktuuri haldamise ja korrashoiuga tegelev AS EVR Infra ja kaubaveondusega tegelev AS EVR Cargo.

3. septembril 2012 eraldus Eesti Raudteest iseseisvaks riigi omanduses olevaks ettevõtteks kaubaveooperaator AS EVR Cargo.