Ettevõttest Põhikiri

AKTSIASELTSI EESTI RAUDTEE PÕHIKIRI

1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT JA ÕIGUSLIK SEISUND
1.1. Ärinimi
Aktsiaseltsi ärinimi on aktsiaselts Eesti Raudtee.
1.2. Asukoht
Aktsiaseltsi Eesti Raudtee (edaspidi Aktsiaseltsi) asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3. Tähtaeg
Aktsiaselts on asutatud tähtajatult.

2. AKTSIASELTSI PÕHITEGEVUSALA
Aktsiaseltsi põhitegevusalaks on raudteeinfrastruktuuri majandamine (EMTAK 4212), sh
avaliku raudtee kasutusse andmise korraldamine, vastutus raudteeinfrastruktuuri või selle
osa ehitamise, remondi ja hooldamise eest, samuti raudteeinfrastruktuuri juhtimis- ja
ohutussüsteemi haldamine.

3. AKTSIAKAPITAL
3.1. Aktsiakapital
Aktsiaseltsi miinimumaktsiakapital on 31 955 824 (kolmkümmend üks miljonit
üheksasada viiskümmend viis tuhat kaheksasada kakskümmend neli) eurot ja
maksimumaktsiakapital 127 823 296 (ükssada kakskümmend seitse miljonit kaheksasada
kakskümmend kolm tuhat kakssada üheksakümmend kuus) eurot.
Miinimumaktsiakapitali ja maksimumaktsiakapitali piires võib Aktsiaseltsi aktsiakapitali
(edaspidi Aktsiakapital) suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja (edaspidi Põhikiri)
muutmata.
3.2. Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine
Aktsiakapitali suurendatakse täiendavate sissemaksetega või sissemakseteta
(fondiemissioon).

4. AKTSIA
4.1. Mõiste
Aktsiaseltsi Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks. Aktsia on jagamatu.
4.2. Aktsia liigid
Aktsiaseltsil on ühte liiki nimelised aktsiad nimiväärtusega 1 (üks) euro, mis annab tema
omanikule Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle.
Aktsia annab tema omanikule õiguse osaleda Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul
ning kasumi ja Aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud
seaduses ja Põhikirjas ettenähtud õigused.
Aktsiaseltsil on Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsusel ja seaduses sätestatud
korras õigus lasta välja vahetusvõlakirju, mille omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia
vastu võlakirjas ettenähtud tingimustel.
4.3. Aktsiaraamat ja aktsiatäht
4.3.1.Aktsiaraamatu pidamist korraldatakse seaduses ettenähtud korras.
4.3.2.Aktsia kohta ei anta välja aktsiatähte.
4.4. Aktsia märkimine ja aktsionäri eesõigus
4.4.1.Aktsia märkimisega saab märkija õiguse saada aktsia ja võtab endale kohustuse selle eest
tasuda.
4.4.2.Aktsionäril on eesõigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuse
summaga, kui aktsiate eest tasutakse rahas.
4.5. Aktsia eest tasumine ja mitterahaline sissemakse
4.5.1.Aktsia eest tasumisel võib sissemakse olla rahaline või mitterahaline.
4.5.2.Kui aktsia märkija ei tasu sissemakset märgitud aktsia eest õigeaegselt, on ta kohustatud
tasuma viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest.
4.5.3.Mitterahaliseks sissemakseks võib olla Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku poolt
ettenähtud rahaliselt hinnatav ja Aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus, millele
saab pöörata sissenõude.
4.5.4.Mitterahalise sissemakse väärtuse hindab asja või õiguse hariliku väärtuse alusel
Aktsiaseltsi juhatuse poolt määratud ekspert ja väärtuse hindamist kontrollib audiitor.
4.6. Aktsia võõrandamine
Aktsiad on vabalt võõrandatavad õigusaktidega ette nähtud korras ja tingimustel.

5. AKTSIASELTSI JUHTIMINE
5.1. Aktsiaselts rakendab juhtimisel hea ühingujuhtimise tava.
5.2. Juhtimisorganid
Aktsiaseltsi juhtimisorganid on:
5.2.1.Aktsiaseltsi Aktsionäride üldkoosolek (edaspidi Üldkoosolek);
5.2.2.Aktsiaseltsi nõukogu (edaspidi Nõukogu);
5.2.3.Aktsiaseltsi juhatus (edaspidi Juhatus).
5.3. Aktsiaseltsi juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
(1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti (nimetatud
piirang kehtib viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist);
(2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise (nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast
tegevusloa kehtetuks tunnistamist);
(3) kellel on ärikeeld (nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast ärikeelu lõppemist);
(4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule
(nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast kahju hüvitamist);
(5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud (keeld ei
laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud);
5.4. Üldkoosolek
5.4.1.Üldkoosolek on Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja
erakorralised.
5.4.2.Korraline Üldkoosolek toimub üks kord aastas nelja (4) kuu jooksul majandusaasta
lõppemisest Juhatuse poolt määratud ajal ja kohas.
5.4.3. Juhatus kutsub kokku erakorralise Üldkoosoleku, kui:
(1) Aktsiaseltsil on netovara alla seaduses lubatud piiri või
(2) Üldkoosoleku kokkukutsumist nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud
vähemalt 1/10 aktsiakapitalist või
(3) seda nõuab Nõukogu või audiitor või
(4) see on Aktsiaseltsi huvides ilmselt vajalik.
5.4.4.Kui Juhatus ei kutsu Üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul aktsionäride või Nõukogu või
audiitori nõude saamisest, on aktsionäridel või Nõukogul või audiitoril õigus
Üldkoosolek kokku kutsuda kooskõlas Põhikirja ja seaduse sätetega.
5.4.5.Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab Juhatus kõigile aktsionäridele nende aadressil
vähemalt 3 (kolm) nädalat enne korralise Üldkoosoleku toimumist ja vähemalt 7 (seitse)
päeva enne erakorralise Üldkoosoleku toimumist kas tähitud kirjana või lihtkirjana või
faksi teel või elektrooniliselt, kui lihtkirjale või faksile või meilile on lisatud teatis
dokumendi kättesaamise kinnitusega. Kui Üldkoosoleku päevakorras on küsimus, mille
vastuvõtmiseks peavad selle poolt olema kõik koosolekul osalevad aktsionärid, peab
Üldkoosoleku kokkukutsumise teates olema selgelt märgitud, et vastav küsimus vajab
ühehäälset otsust.
5.4.6.Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud
häältest.
Juhul kui ülaltoodud kvalifitseeritud kvooruminõuet Üldkoosolekul ei täideta, siis kutsub
Juhatus seitsme (7) päeva jooksul kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus
Üldkoosolek on otsustusvõimeline vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud
häältest.
5.4.7.Üldkoosoleku pädevuses on:
(1) põhikirja muutmine;
(2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;
(3) vahetusvõlakirjade väljalaskmine, optsioonlaenude ja optsiooniõiguste
väljaandmine;
(4) tütarettevõtja asutamine või lõpetamine;
(5) teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine, samuti olulise
osaluse omandamine ja võõrandamine tütarettevõtja poolt teises äriühingus;
(6) Nõukogu liikmete valimine, nende tasustamise korra ning tasu suuruse määramine
ja tagasikutsumine;
(7) audiitori(te) valimine ning nende tasustamise korra määramine;
(8) erikontrolli määramine ja erikontrolli läbiviijate tasustamise korra määramine;
(9) majandusaasta aruande kinnitamine;
(10) kasumi jaotamine;
(11) Juhatuse või Nõukogu liikme või aktsionäri vastu nõude esitamise, samuti Nõukogu
liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine ja selles
nõudes või tehingus Aktsiaseltsi esindaja määramine;
(12) Aktsiaseltsi ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise
otsustamine;
(13) muude seadusega Üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.
Kui Aktsiaseltsil on üks aktsionär, on ainuaktsionäril kõik õigused, mis on Üldkoosolekul.
5.4.8.Üldkoosolek kehtestab Aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtted,
millega muuhuhulgas nähakse ette, milliste otsuste tegemiseks peab tütarettevõtjal olema
emaettevõtja üldkoosoleku või nõukogu nõusolek.
5.4.9.Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole Üldkoosolekul
esindatud häältest, kui seadusest ei tulene kõrgem häälteenamuse nõue.
5.4.10.Isiku valimisel loetakse Üldkoosolekul valituks ainult selline kandidaat, kes sai teistest
enim hääli. Häälte võrdsel jagunemisel otsust vastu ei võeta.
5.5. Nõukogu
5.5.1.Nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust, korraldab Aktsiaseltsi juhtimist ja teostab
järelevalvet Juhatuse tegevuse üle. Nõukogu on aruandekohustuslik Üldkoosoleku ees.
5.5.2.Nõukogu töökorra kehtestab üldkoosolek.
5.5.3.Nõukogu liige valitakse Üldkoosoleku poolt kuni 3 (kolmeks) aastaks.
5.5.4.Nõukogul on 4-8 liiget. Aktsiaseltsi nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse
Aktsiaseltsi suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu
võime efektiivselt planeerida aktsiaseltsi tegevust ja korraldada aktsiaseltsi juhtimist ning
teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
5.5.5.Aktsiaseltsi nõukogu liikmeks ei või olla:
(1) füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ega ole
Aktsiaseltsi aktsionär;
(2) Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu
täisosanik, kui ta ei ole Aktsiaseltsi aktsionär;
(3) isik, kellele kuuluvate aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist
Aktsiaseltsis, mis tegutseb Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ning see äriühing ei ole
Aktsiaseltsi aktsionär;
(4) Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud,
kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või Aktsiaseltsiga samasse kontserni
kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle Aktsiaseltsi aktsionär;
(5) isik, kellel on Aktsiaseltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas
olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise
isiku juhtorganisse, kes on Aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste
osutaja või tellija.
5.5.6.Nõukogu otsustab Juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute
tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise Juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja
õigusvaidluse pidamiseks määrab Nõukogu Aktsiaseltsi esindaja.
5.5.7.Nõukogu nõusolek on vajalik Aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad
igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
(1) osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes, v.a käesoleva põhikirja punkti
5.4.7 alapunktis 4 nimetatud küsimused või
(2) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine või
(3) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine, omandamine ja
koormamine või
(4) välisfiliaalide asutamine ja sulgemine või
(5) investeeringute tegemine, mis ületavad aastaeelarves vastavaks majandusaastaks
kinnitatud kulutuste summa, või
(6) laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad aastaeelarves vastavaks
majandusaastaks kinnitatud kulutuste summa, või
(7) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub Aktsiaseltsi igapäevase
majandustegevuse raamest, või
(8) Aktsiaseltsi tegevuse oluline muutmine või piiramine, samuti Aktsiaseltsi või selle
tütar- või sidusettevõtete oluliste varade ost, rent, müük või muul viisil käsutamine
ulatuses, mis ületab kinnitatud aastaeelarvet, Aktsiaseltsi või tütarettevõtja varade
baasil tagatise andmine, garantii andmine või laenu andmine üle aastaeelarves
ettenähtud ulatuse või bilansiväliste või erakorraliste finantstehingute sõlmimine või
(9) tehingute sõlmimine Aktsiaseltsi aktsionäriga või aktsionäri tütar- või
sidusettevõttega või muu isiku või juriidilise isikuga, kes kontrollib Aktsiaseltsi või
selle aktsionäre või keda kontrollitakse Aktsiaseltsi või selle aktsionäride poolt või
(10) mis tahes täis- või usaldusühingus osalemise lepingu, kasumi jagamise lepingu,
kontsessioonilepingu või muu sarnase tehingu tegemine, mille puhul Aktsiaseltsi
kasum läheks või võiks minna jagamisele mõne teise isikuga, või
(11) Aktsiaseltsi või selle tütarettevõtja lõpetamise, ümberkujundamise, ühinemise,
jagunemise, restruktureerimise või likvideerimise soovituse andmine.
5.5.8.Nõukogu kinnitab Aktsiaseltsi aastaeelarve.
5.5.9.Nõukogu otsustab toetuste maksmise ja annetuste tegemise ja kinnitab aastase kulu,
võttes arvesse alljärgnevat:
(1) Aktsiaselts võib toetusi maksta ja annetusi teha üksnes teadus- ja arendustegevuse
eesmärgil oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa äriühingu tegevus- ja
finantseesmärkide saavutamisele;
(2) kalendriaasta jooksul võib Aktsiaselts koos temaga ühte konsolideerimisgruppi
kuuluvate tütarettevõtjatega kokku maksta toetusi ja teha annetusi kuni 0,5
protsendi ulatuses Aktsiaseltsi kolme eelneva majandusaasta keskmisest
konsolideeritud puhaskasumist;
(3) teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta avaldatakse äriühingu veebilehel
kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ja see on veebilehel
avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest
arvates;
(4) Aktsiaseltsi veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa
ja põhjendus, kuidas see toetus aitab kaasa Aktsiaseltsi tegevus- ja
finantseesmärkide saavutamisele;
(5) toetuse maksmise ja annetuse tegemise aluseks on isiku taotlus, mis peab olema
taotletavate summade kasutamise osas piisavalt detailne otsustamaks summade
sihtotstarbelisuse üle;
(6) otsuseid toetuste ja annetuste eraldamise kohta võib teha vaid jooksva aasta
summade kasutamise piires;
(7) juhatus saadab kõikidele toetuse või annetuse taotluse esitajatele kirjaliku teate
nende taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta
tulenevalt nõukogu otsustest ja aastaeelarves kinnitatust. Kui aastaks eraldatud
summad on juba kasutatud, võib juhatus kohe taotlejale teatada, et sel aastal
Aktsiaselts nimetatud taotlust ei rahulda;
(8) lepingud toetuste ja annetuste summade ülekandmiseks sõlmib juhatus. Lepingus
peab olema ära näidatud toetusena makstavate või annetusena tehtavate summade
kasutamise sihtotstarve, aruandluse kord ning sanktsioonid summade sihipäratu
kasutamise puhul. Nõukogul on õigus oma otsuses toetuse või annetuse summa
eraldamise kohta kehtestada sõlmitavale lepingule täiendavaid nõudmisi või
tingimusi;
(9) nõukogu otsuse alusel eraldatud, kuid samal aastal kasutamata jäänud
toetussummad või annetused kuuluvad väljamaksmisele järgmisel aastal ning need
ei vähenda uueks aastaks kinnitatud vastavat summat;
(10) nõukogu otsuse alusel eraldatud, kuid taotlejapoolsete puuduste tõttu lepingu
sõlmimisel või selle täitmisel kasutamata jäänud summad loetakse kasutatuks ja
need ei kandu järgmisesse aastasse.
5.5.10.Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu
liikmetest. Kõik Nõukogu poolt tehtavad otsused loetakse vastuvõetuks juhul, kui nende
poolt hääletab enamus Nõukogu koosolekul kohalviibivatest Nõukogu liikmetest. Igal
nõukogu liikmel on üks (1) hääl. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu
esimehe hääl.
5.5.11.Nõukogu esimehe valib Nõukogu Üldkoosoleku poolt valitud Nõukogu liikmete
hulgast.
5.5.12.Nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks peab Nõukogu esimees saatma koosoleku
kokkukutsumise teate, mis sisaldab täpset päevakorda, vähemalt seitse (7) tööpäeva enne
koosoleku toimumist kõigile nõukogu liikmetele nende aadressil kas tähitud kirjana või
lihtkirjana või faksi teel või elektrooniliselt, kui lihtkirjale või faksile või meilile on
lisatud teatis dokumendi kättesaamise kinnitusega.
5.5.13.Nõukogu koosolekud protokollitakse. Aktsiaselts järgib rahandusministri kehtestatud
nõudeid nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta.
Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud Nõukogu liikmed ja koosoleku
protokollija.
5.5.14.Kõigi Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud kirjalik otsus loetakse samaväärseks
nõuetekohaselt kokku kutsutud ja peetud Nõukogu koosolekul vastuvõetud otsusega.
5.5.15.Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid Nõukogu koosolekut kokku kutsumata. Sellisel
juhul saadab Nõukogu esimees otsuse eelnõu kirjalikult kõigile Nõukogu liikmetele,
määrates tähtaja, mille jooksul Nõukogu liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku
seisukoha. Kui Nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt
või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Kui otsus tehakse sellisel viisil, siis on
otsus vastuvõetud, kui selle poolt antakse üle poole Nõukogu liikmete häältest. Juhul kui
kas või üks nõukogu liige peab vajalikuks otsuse tegemist koosolekul ja ta teatab sellest
kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil, siis lülitatakse vastav küsimus
nõukogu järgmise koosoleku päevakorda ja otsust koosolekut kokku kutsumata ei tehta.
5.5.16. Nõukogu liikme tasustamine
5.5.16.1. Aktsiaseltsi nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra
otsustab Aktsiaseltsi üldkoosolek. Kui Aktsiaseltsil on üks aktsionär, kelleks on Eesti
Vabariik, siis Aktsiaseltsi nõukogu liikmetele makstava tasu suurus ja selle maksmise
kord otsustatakse ainuaktsionäri otsusega, arvestades äriühingu spetsiifikat.
5.5.16.2. Aktsiaseltsi nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu. Nõukogu esimehele
võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses
tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu
organi tegevuses.
5.5.16.3. Aktsiaseltsi nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist
nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
5.5.16.4. Aktsiaseltsi nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
5.5.16.5. Kui Aktsiaseltsil on üks aktsionär, kelleks on Eesti Vabariik ja nõukogu esimees
on valitud ainuaktsionäri otsusega, siis juhul, kui Aktsiaseltsi nõukogu esimees ei esita
majandus- ja taristuministrile ning rahandusministrile nõukogu koosoleku päevakorda
vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopiat koos koosoleku
materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist või nõukogu otsuse
vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõud samal ajal selle
väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemusi viie
tööpäeva jooksul pärast hääletamist, võib ainuaktsionär otsustada tasu maksmise
peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille
jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.
5.6. Juhatus
5.6.1.Aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust juhib ja Aktsiaseltsi esindab Juhatus. Juhatus
võib vastu võtta kõiki Aktsiaseltsi tegevusega seotud otsuseid ja teostada iseseisvalt kõiki
tehinguid, mis ei ole seaduse ja Põhikirjaga Üldkoosoleku või Nõukogu
pädevuses.Juhatuses on 1-4 (üks kuni neli) liiget.
5.6.2. Juhatuse liikmed valitakse Nõukogu poolt kuni 5 (viieks) aastaks. Nõukogu määrab
Juhatuse liikmete seast Juhatuse esimehe, kes korraldab Juhatuse tegevust, ja Juhatuse
aseesimehe.
5.6.3. Juhatuse täpsema töökorra võib kindlaks määrata Juhatus.
5.6.4.Juhatuse liikme tasustamine
5.6.4.1. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme
lepingu alusel, mille tingimused kinnitab Nõukogu. Kui juhatuse liige täidab lisaks
Aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid Aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis
nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes siis, kui see on ette nähtud juhatuse liikme
lepingus.
5.6.4.2. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö
tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama
peab Aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning Aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja
turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või
ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist
kuutasu.
5.6.4.3. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel
nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta
juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
5.7. Struktuuriüksused
Aktsiaseltsil võivad olla struktuuriüksused. Aktsiaseltsi struktuuriüksuste moodustamise
ja nende tegevuse lõpetamise ning struktuuriüksuste pädevuse määrab Juhatus.

6. ESINDAMINE
Aktsiaseltsi võivad kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse liikmed kahekesi ühiselt,
kusjuures üks neist peab olema Juhatuse esimees või Juhatuse aseesimees. Edasivolitamise
õigus on kahel juhatuse liikmel ühiselt, kusjuures üks neist peab olema Juhatuse esimees
või Juhatuse aseesimees.

7. AUDIITOR JA SISEKONTROLL
7.1. Audiitor(id) nimetatakse ja audiitorite arvu määrab Üldkoosolek ühekordse
audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks, määrates ka audiitori(te) tasustamise
korra. Audiitori(te)l on seaduses sätestatud õigused ja kohustused.
7.2. Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.
7.3. Sisekontrollisüsteemi toimimise hindamiseks ning riskide juhtimisel põhineva järelevalve
tagamiseks loob Aktsiaselts nõukogu otsusel siseaudiitori ametikoha või moodustab
riskijuhtimise ja siseauditi osakonna või korraldab siseaudiitori teenuse ostmise
audiitorühingult. Nõukogu kinnitab siseauditi funktsiooni põhimääruse, nimetab ja
vabastab ametist siseaudiitori või riskijuhtimise ja siseauditi osakonna juhi ning kinnitab
temaga või siseaudiitori teenust osutava audiitorühinguga sõlmitava lepingu tingimused.
Siseauditi läbiviija annab siseauditi tegevusest aru auditikomiteele ja nõukogule.
7.4. Aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse
ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult
otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Aktsiaseltsi
ainuktsionäri või aktsionäride üldkoosolekuga.
7.5. Ainuaktsionäri esindajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda
poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

8. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE
8.1. Majandusaasta
Aktsiaseltsi majandusaasta on kalendriaasta.
8.2. Aruande koostamine ja kinnitamine
8.2.1.Aktsiaseltsi majandusaasta aruanne koostatakse ja kinnitatakse seaduses sätestatud
korras.
8.2.2.Majandusaasta aruande koosseisus kirjeldatakse aruandena hea ühingujuhtimise tava
järgimist.
8.3. Majandusaasta aruande esitamine
Aktsiaseltsil on kohustus esitada nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates
Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta
aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on
Aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud,
ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude
summa. Äriühingu teistel aktsionäridel on õigus nõuda nimetatud aruannet ja ülevaadet
tutvumiseks samal tähtajal.
Aktsiaselts avaldab kvartaalseid vahearuandeid vastavalt riigivaraseaduses sätestatud
nõuetele.
8.4. Kasumi jaotamine
8.4.1.Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu Üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise
aastaaruande alusel, näidates ära puhaskasumi suuruse, eraldised reservfondi ja teistesse
reservidesse, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse ja kasumi kasutamise
muuks otstarbeks.
8.4.2. Juhatusel on õigus teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne
majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel
kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.
8.5. Reservkapital
Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest
eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse ja Põhikirja alusel. Reservkapitali suurus
on 1/10 aktsiakapitalist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Igal majandusaastal
reservkapitali kantava summa otsustab Üldkoosolek. Reservkapitali kasutatakse kahjumi
katmiseks, kui Üldkoosolek ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha Aktsionäridele
väljamakseid.
8.6. Dividendid
Dividende makstakse kinnitatud majandusaasta aruande alusel üks kord aastas.
Dividendide maksmise ja suuruse otsustab Üldkoosolek, kui seadusest ei tulene teisiti.
Aktsionärile makstakse dividendid vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele. Aktsionäril on
õigus nõuda Üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Juhatus teatab
Aktsionäridele dividendide väljamaksmise aja ja koha ühe (1) kuu jooksul vastava otsuse
vastuvõtmisest Üldkoosolekul.

9. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA
LIKVIDEERIMINE
9.1. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine
Aktsiaseltsi ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seadusega ettenähtud
korras.
9.2. Lõpetamise alused
9.2.1.Aktsiaselts lõpetatakse:
(1) Üldkoosoleku otsusel;
(2) kohtuotsusega;
(3) teistel seaduses ettenähtud alustel.
9.3. Likvideerimine
9.3.1.Aktsiaseltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti.
9.3.2.Aktsiaseltsi likvideerijateks on Juhatuse liikmed, kui Üldkoosoleku otsusega või
kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise
korral, samuti juhul, kui seda nõuavad Aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt
1/10 Aktsiakapitalist. Likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse määrab
Üldkoosolek või kohus.
9.3.3.Likvideerijatel on õigus esindada Aktsiaseltsi ainult ühiselt. Likvideerijad võivad
volitada ühte või mitut enda hulgast teatud tehingute tegemiseks või teatud liiki
tegevuseks.

Põhikirja redaktsioon on kinnitatud ainuaktsionäri 30.10.2017 otsusega nr 1.1-5/17-058