AS Eesti Raudtee nõukogu kinnitas mullused majandustulemused

AS Eesti Raudtee nõukogu kinnitas ettevõtte 2013. aasta majandusaruande, mille kohaselt olid AS Eesti Raudtee 2013. aasta äritulud 68,2 miljonit eurot ning puhaskasum 11,1 miljonit eurot.

2012. aasta erakorralisi tulusid (Eesti Raudtee kontserni jagunemise käigus toimunud vagunite müügitehing AS-le EVR Cargo) arvestamata kahanesid ettevõtte 2013. aasta äritulud võrreldes tunamullusega 0,8 miljonit eurot ehk 1,2 protsenti.

Möödunud aasta müügitulu kahanes võrreldes 2012. aastaga 2 protsendi võrra 64,5 miljoni euroni. Müügitulust 87,6 protsenti teeniti kaubavedude ja 5,3 protsenti reisivedude teenindamisest.

2013. aastal veeti AS Eesti Raudtee infrastruktuuril 24,4 miljonit tonni kaupa, millest 76,8 protsenti ehk 18,7 miljonit tonni tuli transiitvedude, 0,72 miljonit tonni ekspordi ja 1,34 miljonit tonni impordi arvelt. Suurim oli nafta ja naftasaaduste osatähtsus, mis moodustas 62,2 protsenti ehk 15,2 miljonit tonni kogu vedude mahust, järgnesid põlevkivi 3,03 miljoni ja väetised 3 miljoni tonniga. Kohalikke vedusid tehti 3,6 miljoni tonni ulatuses. Konteinervedude mahuks oli 62 012 TEU-d ning aastaga suurenes see ligi 27 protsenti.

Kaubaveomahtude dünaamika oli stabiilne – 2013. aasta maht oli 6,5 protsenti väiksem 2012. aasta mahust. Peamiseks partneriks kaubavedudes oli Venemaa, kust möödunud aastal laeti Eesti suunale 14,4 miljonit tonni veoseid. Läti kaudu saabus Eestisse 1,64 miljonit tonni vedusid.

AS Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmanni sõnul oli 2013. aasta suurimaks väljakutseks kaubaveomahtude languse tingimustes raudtee infrastruktuuri kasutustasude tõususurve vähendamine, mis sai teoks läbi kulude alandamise, sh töötajate arvu vähendamise.

2013. aastal investeeriti kokku 26,5 miljonit eurot, millest eurotoetusi (Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengufond) oli 22,5 miljonit eurot. Lõpule jõudsid Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riispere peateede kapitaalremondi ning Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Vasalemma kontaktvõrgu rekonstrueerimistööde I etapp. Tööde kogumaksumuseks kujunes ligi 33,4 miljonit eurot ning seda rahastati osaliselt Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

„Edasisteks investeeringuteks on lähtuvalt Riikliku Transpordi Arengukava eesmärkidest välja töötatud investeeringute plaan perioodiks 2014-2020,“ täpsustas Asmann. „Kuivõrd hetkel kehtiv infrastruktuuri kasutustasu mudel ei taga Eesti Raudtee kulude ja mõistliku ärikasumi katmist, on vajalik paika panna finantseerimisallikad investeerimisplaani teostamiseks.“

2013. aasta oli positiivne raudteeohutuse seisukohast. Kui 2012. aastal sai raudteeõnnetustes kannatada 12 ja hukkus 7 inimest, siis 2013. aastal oli vastavaid juhtumeid 6 ja 4. Raudteeveeremi otsasõidud inimestele kahanesid poole võrra 10 juhtumilt 5-le.

Asmanni sõnul on seoses reisirongide liiklusgraafikute märgatava tihenemise ja rongide sõidukiiruste kasvuga käesoleval aastal oodata ohutusriskide märgatavat kasvu.