AS Eesti Raudtee nõukogu kinnitas mullused majandustulemused

Täna, 25. märtsil kinnitas AS Eesti Raudtee nõukogu ettevõtte 2014. aasta majandusaruande, mille kohaselt olid AS Eesti Raudtee 2014. aasta äritulud 55,5 miljonit eurot ning puhaskahjum 0,26 miljonit eurot.

Ettevõtte äritulud kahanesid võrreldes 2013. aastaga 12,7 miljonit eurot ehk 18,6 protsenti.

Möödunud aasta müügitulu langes võrreldes tunamullusega 20 protsendi võrra 51,5 miljoni euroni. Müügitulust 85 protsenti teeniti kaubavedude teenindamisest, 7 protsenti reisivedude teenindamisest ning 8 protsenti moodustasid muud tulud.

2014. aastal investeeriti kokku 15,5 miljonit eurot, mida on 42% vähem kui tunamullu.

AS Eesti Raudtee nõukogu esimehe Raivo Vare sõnul oli möödunud aastal olulisel kohal töö efektiivistamine. „Oleme tegelenud kokkuhoiuga ning lahendanud pika ajalooga probleeme.“ Vare nentis, et majandustulemused peegeldavad raudteeturu hetkeolekut. „Ettevõtte peamine sissetulekuallikas on jätkuvas languses. Vähenev tulubaas on viinud langusesse ka tulemused.“

2014. aastal veeti AS Eesti Raudtee infrastruktuuril 19,22 miljonit tonni kaupa, millest 14,08 miljonit tonni tuli transiitvedude, 0,62 miljonit tonni ekspordi ja 1,05 miljonit tonni impordi arvelt. Suurim oli nafta ja naftasaaduste osatähtsus, mis moodustas 9,83 miljonit tonni kogu vedude mahust, järgnesid väetised 3,35 miljoni ja põlevkivi 2,67 miljoni tonniga. Kohalikke vedusid tehti 3,47 miljoni tonni ulatuses. Konteinervedude mahuks oli 72 000 TEU-d ning aastaga suurenes see 16 protsenti.

Kaubaveomahtude maht 2014. aastal oli 21 protsenti väiksem 2013. aasta mahust. Peamiseks partneriks kaubavedudes oli Venemaa, kust möödunud aastal laaditi Eesti suunale 10,2 miljonit tonni veoseid. Võrreldes 2013. aastaga vähenes maht 30 protsenti. Kasvasid veod Lätist ja Kasahstanist.

AS Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmanni sõnul oli 2014. aasta suurimaks väljakutseks jätkuvalt langevate transiidimahtude juures tagada raudtee stabiilne rahastamine. „Riiklikult reguleeritud infrastruktuuri kasutustasu metoodika ei taga infrastruktuuri kulude katmist ning ei võimalda reisirongide kvaliteetset teenindamist,“ selgitas Asmann.

„Reisirongiliikluse olulise tihenemisega seoses on teravalt tõstatunud ohutusküsimused ülekäigu- ja ülesõidukohtadel,“ jätkas Eesti Raudtee juhatuse esimees. „Oleme ohutuse parandamiseks välja töötanud meetmete kava ning jätkame koostöös OLEga avalikku teavitustööd raudteeohutuse propageerimiseks,“ lisas ta