Kliendile ja partnerile Arendustegevus

Arendustegevus 

 

Viimase kümnendi jooksul on Eesti Raudtee 1225 kilomeetrist kapitaalselt remonditud 320. Uuendatud on kõik reisijate ooteplatvormid, põhjalikult on remonditud teid, kontaktvõrku ja ülesõiduautomaatikat. Siiski pärineb osa tänasest raudteest veel tänagi 1960. aastatest.

Ohutu ja kvaliteetse liikluse tagamiseks on lähiaastatel tähtsal kohal raudteeremont kahel põhisuunal – lõunasse ja läände kulgeval raudteel. Läbi viiakse raudtee rekonstrueerimine Tapa-Tartu liinil ning alustatakse Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere kapitaalremondi II etapiga. Mõlema projekti investeerimisprioriteet on keskkonnasõbralike ning madala mürataseme ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sealhulgas siseveeteede, meretranspordi, sadamate jm eri transpordiliikide ühendamine, lennujaamade taristu arendamine ja parandamine, soodustamaks säästvat piirkondlikku ja kohalikku liikuvust. Projektide eesmärk on jätkusuutlik transport, sh raudteetransport TEN-T võrgustikus.

Lõuna-suunaline Tapa-Tartu liin on oluline reisijateveo seisukohast Eesti kahe suurima linna vahel ning kaubaveo toimimiseks Venemaa ja Lätiga läbi Koidula piirijaama. Remont Tapa-Tartu liinil sai alguse 2015. aastal ja kestab kuni 2017. aastani. Pealinnast, Tallinnast Tapale viiva raudteelõigu remont lõppes aastal 2012 neli aastat väldanud suurprojektina, mille käigus teostati rekonstrueerimistöid kokku 112,8 km pikkuses. Peamisteks töödeks olid jaamavahedes raudtee peateede (60,5 km) ja jaamades jaamateede (20,2 km) kapitaalremont. Lisaks teostati ballastipuhastus koos liiprite vahetusega ning uuendati 114 pööret.

Lääne-suunalise elektrifitseeritud ning tiheda reisirongiliiklusega Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere liini kaudu toimub ühtlasi kaubavedu Paldiski sadamasse. Antud liini kapitaalremondi II etapp algab käesoleval aastal ja lõpeb 2018. aasta lõpus. Kapitaalremondi I etapp samal liinil viidi läbi aastatel 2011-2013.

 

Remont lõunasuunal: Tapa-Tartu liin

Tapa - Tartu raudteelõik on osa Tallinn-Tapa-Tartu-Koidula raudteest, mis kuulub TEN-T raudtee põhivõrku ning mille kaudu käib reisijatevedu Tallinnast Tartusse ja kaubavedu Tallinnast Venemaale. Lisaks kuulub TEN-T üldvõrgustikku Tartu–Valga raudteelõik, mis tagab reisi- ja kaubaveo Tallinnast Valga linna. Remonditavad teelõigud jäävad Tapa ja Tartu vahelisele 112,5 kilomeetri pikkusele raudteelõigule, millest remonditakse veidi üle poole.

Remonditaval lõigul oli seoses rööpa kulumi, defektidega rööbastes, kõlbmatute liiprite ja saastunud ballastiga ohutuse tagamiseks kiirust piiratud 41% ehk 23,5 kilomeetril 57 km kogulõigust. Kohati kuni 50 km/h kehtestatud kiiruspiirang pikendas nii reisi- kui kaubarongide sõiduaega ning vähendas märkimisväärselt läbilaskevõimet. Reisirongide sõiduaeg pikenes kokku vähemalt 20 minutit, kaubarongide läbimisaeg vähemalt 40 minutit võrreldes soovitud liikumiskiirustega (120/80 km/h).

Tapa-Tartu raudtee rekonstrueerimise eesmärgiks on liiklusohutuse ja toimepidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse võimaldamine reisirongidele kuni 120 km/h ja kaubarongidele kuni 80 km/h.

Projekti kogumahuks on 57 kilomeetrit kapitaalremonti jaamavahedel ja jaama peateedel. Töö iseloomuks on kapitaalremont, mille käigus vahetatakse välja kogu raudtee pealisehitis (ballast, rööpad,  liiprid), vajadusel laiendatakse muldkeha ja suurendatakse kandevõimet, remonditakse ülesõidukohad, rajatakse või puhastatakse veeviimarid. Pealisehitise remondil kasutatakse graniitkillustikku, raudbetoonliipreid koos elastse rööpakinnitusega, 60E1 tüüpi pikkrööpaid. Pikkrööpad keevitatakse kokku ning tulemuseks on madala müra- ja vibratsioonitasemega raudtee, millel taastatakse projektijärgne rongide sõidukiirus kuni 120 km/h.

2015. aastal valmis remonditavast lõigust 12 km, 2016. ja 2017. aastatel uuendatakse vastavalt 35 ja 10 km raudteed.

Liiklusohutuse parandamiseks ning tulevikus reisirongide liikumiskiiruste järk-järguliseks suurendamiseks moderniseeritakse Tapa-Tartu lõigul ühtlasi kõik ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonisüsteemid. Katkised või amortiseerunud raudteefoorid asendatakse. Töid rahastatakse Euroopa Ühtekuuluvusfondist, kogu projekti maksumuseks on 24,9 miljonit eurot.

2015-2016 aastal investeeritakse Tapa-Tartu liini ülesõidu automaatsignalisatsiooni kaasajastamisse enam kui 2 miljonit eurot. Projekti käigus lisatakse olemasolevatele ülesõidu signalisatsioonidele tõkkepuud, et tagada võimalikult kõrge ohutus raudtee ületamisel.

Kokku uuendatakse 16 ülesõidukohta. Peale ülesõidu automaatslignalisatsioonide täiendamist tõkkepuudega on võimalus tõsta mainitud liinil piirkiirus 135 km/h.

Eesti Raudtee telekommunikatsioonide tõrgeteta toimimise tagamiseks dubleeritakse 2016. aastal Tapa-Tartu fiiberoptilised magistraalid. 2017. aastal dubleeritakse fiiberoptilised magistraalid ida suunal, Tapa-Narva liinil. Kokku investeerib AS Eesti Raudtee telekommunikatsioonisüsteemidesse 2016-2017 enam kui 3,5 miljonit eurot.

 

Remont läänesuunal: Tallinn-Keila-Paldiski liin

Tallinn-Keila-Paldiski raudtee tagab reisijate ja kaubaveo ning Keila-Riisipere raudtee valdavalt reisijateveo Harju maakonnas Tallinnast lääne suunal. Elektrifitseeritud rööbastee ulatub Tallinnast lääne poole Keilani, kus jaguneb kaheks haruks, millest üks suundub Paldiskisse, kus asuva sadama kaudu toimub kaubavedu, ja teine Riisiperre. Paldiskisse suunduv haru jaguneb omakorda Kloogal, kust saab sõita lisaks Klooga‐Randa.

Projektiga hõlmatava raudteelõigu pikkus on 75,5 kilomeetrit ja see moodustab osa elektrifitseeritud raudteest, mis ühendab pealinnaga Keila ja Paldiski linnad ning Riisipere asula. Projekti raudteelõigu peamine kasutusotstarve täna on seotud reisirongide liiklusega – 2014. aasta esimese 9 kuuga sõitsid antud raudteelõigul sõidetud rongkilomeetritest üle 96% reisirongid.

Projekti eesmärgiks on Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere raudteelõikudel liiklusohutuse ja toimepidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine ja I etapi tööde, mis teostati aastatel 2012-2013,  jätkamine. Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere kapitaalremondi I etapil teostatud kapitaalremont hõlmas kuue jaamavahe remonti kogumahus 47 km. Remonditi kõige halvemas seisukorras olevad jaamavahed sellel suunal. Lisaks vahetati katted üheksal ülesõidul. Teostamata jäid jaamateede (s.h jaama peateede) ja osade jaamavahede remondid ning peatee pöörangute vahetused.

Hetkel on raudteeinfrastruktuuri halva tehnilise seisukorra tõttu olukord kriitiline Paldiski ja Riisipere suunaliste liinide Keila, Klooga, Paldiski, Vasalemma ning Riisipere jaamades. Raudtee pealisehitis (rööpad, liiprid, ballast, pöörangud) on amortiseerunud, raudtee geomeetriat iseloomustav keskmine seisukorra hinne ületab mitmekordselt normides lubatu. Pöörangute geomeetria on defektide tõttu muutunud mitmetes kohtades kriitiliseks – nendest defektidest tulenevad hooldusremondid võivad ajutiselt halvata rongiliikluse kogu lõigul. Hetkeolukord kiiruste suhtes on juba mitmel pool kriitiline. Jaamade peateede kiirused on enamjaolt 40 km/h, kohati esineb 25 km/h kiiruspiiranguid. Kui kehva seisukorra tõttu suureneb defektide arv, on mõistlik juba tervele jaamateele kehtestada madalam kiirus. See mõjutab aga otseselt rongide sõidugraafikus püsimist. Suurem osa jaamateedele kehtestatud kiiruseid jääb vahemiku 5 – 25 km/h. Kiirus 5 km/h on minimaalne kehtestatav kiirus, s.t täiendavate defektide ilmnemisel ohustab jaamateed juba sulgemine.

Raudtee kapitaalremonti planeeritakse Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere raudteeliini jaamades ja I etapi käigus rekonstrueerimata lõikudel kogupikkuses orienteeruvalt 42 km. Töö iseloomuks on kapitaalremont, mille käigus vahetatakse välja kogu raudtee pealisehitis (ballast, rööpad, liiprid), vajadusel laiendatakse muldkeha ja suurendatakse kandevõimet, remonditakse ülesõidukohad, rajatakse või puhastatakse veeviimarid. Välja vahetatakse kõik peatee pöörangud. Pealisehitise remondil kasutatakse graniitkillustikku, raudbetoonliipreid koos elastse rööpakinnitusega, 60E1 tüüpi pikkrööpaid. Pikkrööpad keevitatakse kokku ning tulemuseks on madala müra- ja vibratsioonitasemega raudtee.

Käesoleval hetkel on antud projekti puhul tegemist ettevalmistustööde etapiga (projektide, tehnilise dokumentatsiooni ja hangete ettevalmistamisega). Töid kavatsetakse alustada 2016. aasta teises pooles.

Tallinn-Keila, Keila-Paldiski, Keila-Riisipere liinidel saab perioodil 2016-2019 alguse ka jaamade elektritsentralisatsioonide väljavahetamine. Projekti realiseerumisel hakatakse kasutama automaatset matkade seadmist, samuti liidestatakse olemasolev Tallinn-Tapa CTC uue liiklusjuhtimissüsteemiga, mis tagab maksimaalselt sujuva rongiliikluse korralduse Tallinna lähiümbruses.

Kokku investeeritakse signalisatsioonisüsteemide uuendusse perioodil 2016-2019 enam kui 40 miljonit eurot.

 

Kontaktvõrk

Käesoleva aasta alguses jõudis lõpule neli aastat kestnud kontaktvõrgu uuendamise suurprojekt „Elektrifitseeritud raudteeliinide kontaktvõrgu rekonstrueerimine“ Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜF) kaasfinantseerimisel.

Kontaktvõrgu rekonstrueerimistööde eesmärgiks oli tagada kvaliteetsed tingimused reisirongiühenduse korraldamiseks uute Stadler Flirt tüüpi rongidega (Eestis vahetati 2013. aasta suvel välja kogu reisirongipark) ja raudtee kontaktvõrgu vastavus uute rongide teenindamiseks vastavalt kehtivatele tehnilistele nõuetele. Lisaks eeltoodule loodi eeldused reisirongide liikumistiheduste ning -kiiruste kasvuks tulevikus.

Projekt oli jagatud kolmeks osaks:

1. Kontaktvõrgu liinide rekonstrueerimine,

2. veoalajaamade rekonstrueerimine Järvel ja Keilas,

3. Kontaktvõrgu hooldussõiduki soetamine.

 

Tallinn – Paldiski ja Keila – Vasalemma liinide kontaktvõrk oli ehitatud aastatel 1958-1964. Ekspluatatsiooniperioodil kapitaalremonti ei teostatud, mistõttu kontaktvõrgu raudbetoontoed, kandekonstruktsioonid, kandetrossid ja kinnitussõlmed vajasid asendamist. Seega ei olnud võimalik kontaktvõrgu asendamata jätmisel jätkata perspektiivis ka elektrirongide liiklust ning käesolev projekt oli elektrirongide jätkuva kasutamise eelduseks.

Kontaktvõrgu renoveerimisel asendati kõik kontaktvõrgu elemendid, sh kandetoed ja –konstruktsioonid, trossid ja juhtmed, isolaatorid, muud liiniseadmed. Kokku 84 km elektrifitseeritud raudteed, mis on 38% elektrifitseeritud raudteede kogupikkusest Eestis. Kontaktvõrk rekonstrueeriti  kiirusele, mis võimaldab reisirongidel perspektiivis sõita peateedel kuni 160 km/h. Kasutati lahendusi, mis vähendavad edaspidi kontaktvõrgu hoolduse ja remondi kulutusi ning aega.

Kontaktvõrku toitvad veoalajaamad Järvel ja Keilas olid ehitatud üle 50 aasta tagasi. Seadmed olid enamasti pärit 1960. aastatest vastavalt tollal kehtinud tehnilistele lahendustele. Seadmete vananemise ja amortiseerumise tõttu oli raske tagada kontaktvõrgu ja raudtee tarbijatele kindel elektrivarustus. Teostatavate tööde tulemuseks on kõikidele kehtestatud nõuetele vastav ja täielikult uuendatud Keila ja Järve veoalajaam.

Veoalajaamade renoveerimisel asendati kõik seadmed paigaldusega selleks ehitatud uutes hoonetes. Rekonstrueerimise üheks eesmärgiks oli kontaktvõrgu pinge kvaliteedi parendamine seoses uute, suurema võimsusega elektrirongide käiku andmisega.

Tööde käigus rajati veoalajaama uued hooned, paigaldati uued jaotusseadmed, mis ühendati olemasolevate liinidega ning demonteeriti vanad jaotusseadmed. Uude, töökindlamasse ja kompaktsemasse veoalajaama ehitati 35-kilovoldised, 10-kilovoldised ja 3-kilovoldised jaotlad. Olulisema muudatusena asendati 35kV välisjaotusseadmed sisejaotusseadmetega uues alajaama hoones, alaldite üleminek 12-pulse süsteemile, mis parandab elektrikvaliteeti kontaktvõrgus ja elegaasi (SF6) isolatsiooni kasutamine, mis võimaldab kompaktsete jaotuseadmete kasutamist vähendatud gabariidiga.

Projekti tulemuste jätkusuutlikkuse tagamiseks soetati hooldussõiduk kontaktvõrgu kontrolli ning hooldus- ja remonditööde läbiviimiseks. Kontaktvõrgu hooldussõiduk võimaldab tagada kontaktvõrgu häireteta töö ja kiire liikluse taastamise kontaktvõrgu rikete või avariide korral.

Projekt jõudis lõpule 2015 aasta alguses.