Politsei alustab koos taristuettevõtetega metalli märgistamist

Politsei alustab koos taristuettevõtetega metalli märgistamist

 

Politsei- ja Piirivalveamet alustab koos taristuomanike ning vanametalli vastuvõtjatega metalli märgistamist, et ennetada ja avastada metallivargusi.

Metallivarguste tõkestamise ja ennetamise hea tahte koostööleppe raames alustavad taristuettevõtted metallobjektide varjatud kohtutõenduslikku märgistamist. Märgistatud metalli on võimalik hiljem hõlpsalt omanikuga kokku viia ning sõltuvalt tehnoloogiast ka varga isik tuvastada. Vanametalli  vastuvõtupunktidel ja politseil on võimalik varguse  kahtluse korral spetsiaalsete lampide abil kontrollida märgistuse olemasolu, et varastatud esemeid tuvastada.

Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Varmo Reinu sõnul on metallivargused võrreldes eelmise aasta vähenenud enam kui poole võrra. “Siiski on ka 550 vargust 9 kuuga liiga palju, kui teema puudutab elutähtsaid objekte,” ütles Rein. “Just seepärast kutsusime ellu varade märgistamise projekti, et metallivarguste tõkestamine uuele tasemele viia. Samaaegselt oleme töötanud välja seadusemuudatused karistuste karmistamiseks ja järelevalve tõhustamiseks, samuti teinud koos Keskkonnainspektsiooniga sagedamini kontrollreide vanametalli kokkuostupunktidesse.”

Projekti ühe algataja, Elektrilevi juhatuse liikme Jaanus Tiisvendi kinnitusel on ennetus alati odavam kui tagajärgede kõrvaldamine. “Kui metalli märgistamise kulude puhul räägime ühe alajaama lõikes kümnetest eurodest, siis toimunud varguste korral tuhandetest eurodest,” ütles Tiisvend. “Edu saavutamiseks on aga vajalik erinevate osapoolte koostöö ning kindlasti ka seadusandluse tugi.”

Projekti teise initsiaatori, Kuusakoski juhatuse esimees Kuldar Suitsu kinnitusel hakkavad projektiga liitunud vanametalli vastuvõtupunktid vajadusel enne vanametalli utiliseerimist kontrollima DNA-koodide olemasolu, et varastatud esemeid tuvastada. “Kõik soliidsed metalli kokkuostupunktid teevad omalt poolt kõik, et varastatud kraam neile ei sattuks,” lausus ta. “Samas paigaldatakse DNA-koodiga märgistatud alajaamade, võrgusõlmede ja muude rajatiste juurde ennetavad hoiatussildid, et võimalikult palju vargusi juba eos ära hoida.“

Eesti Raudtee turvajuht Marius Kupper toonitas, et metallivargused võivad seada ohtu inimeste elud ja halvata elutähtsate teenuste toimimise. “Näiteks mõne seadme, kaabli või rööpa vargus raudteelt võib lõppeda väga traagiliste tagajärgedega, väärides seetõttu karmimaid karistusmeetmeid.  Ettevõtted teevad oma osa, kuid peame tegutsema ka õigusruumi seisukohalt kiiremini ja rohkem, et elusid kaitsta,” rõhutas ta.

Pilootprojektis kasutatakse SelectaDNA (SDNA) tehnoloogiat. “SDNA on aidanud vargusi ennetada ja avastada 18 riigis üle Euroopa,” selgitas projekti tehnoloogiapartneri SDNA OÜ juhatuse liige Meelis Taniel. “Tehnoloogia põhineb sellel, et igale taristuettevõttele sünteesitakse unikaalne DNA, mis kantakse varale. Väiksemgi kogus seda ainet võimaldab kohtuekspertiisis tõendada eseme omanikku ning osadel lahendustel seostada seda ka konkreetse isikuga. Võrreldes inimese DNAga on aga sDNA analüüs lihtsam ja odavam.”

Eelmise aasta oktoobris sõlmis Politsei- ja Piirivalveamet 15 ettevõtte ning organisatsiooniga metallivarguste tõkestamise ja ennetamise hea tahte koostööleppe, mille raames kutsuti nüüd ellu varade märgistamise pilootprojekt. Lisaks Politsei- ja Piirivalveametile, Elektrilevile ja Kuusakoskile osalevad selles hetkeseisuga Keskkonnainspektsioon, Eesti Energia, Eesti Raudtee, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Järve Biopuhastus, Paldiski Linnahoolduse, EMT, Elion ja Tallinna Vesi, kuid pilootprojektiga kutsutakse oma vara kaitsmiseks liituma ka teisi ettevõtteid ja organisatsioone.