Täna, 14.mail Roomas toimunud Euroopa Raudtee- ja Infrastruktuuriettevõtete Ühenduse (CER) peaassambleel valiti Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann CERi juhtkomiteesse.

CERi juhtkomiteesse kuulub lisaks peaassamblee poolt valitud liikmetele, kelle arv on piiratud neljateistkümnele, eesistuja ja kolm ase-eesistujat.

Täna toimunud Peaassambleel oli muu hulgas arutlusel Euroopa Liidu neljanda raudteepaketi koostöö direktiiv, mille eesmärgiks on ühtse Euroopa raudteepiirkonna moodustamine ja transpordiettevõtetele võrdsete võimaluste loomine.

Ahti Asmanni sõnul on osalus korralduskomitee töös eriti oluline neljanda raudteepaketi valguses, võimaldades aktiivselt kaasa rääkida õigusaktide muutmisel.

„Euroopa Liidu õigusaktide kontekstis on oluline välja tuua Eesti raudteede geograafilistel ja ajaloolistel põhjustel väljakujunenud tehnilised ja õigusruumi puudutavad tingimused, näiteks 1520 rööpmelaius,“ selgitas Asmann. „Osalemine CERi töös on heaks võimaluseks kaasa rääkida raudteesektori tuleviku kujundamisel, mis Euroopa Liidu transpordipoliitika kontekstis maksimaalselt toetab Eesti raudteekeskkonna arengut.“

Euroopa Raudtee- ja Infrastruktuuriettevõtete Ühendus CER (Community of European Railway and Infrastructure Companies) on Euroopa juhtiv raudtee assotsiatsioon, mis asutati 1988. aastal. CER ühendab üle 80 raudtee- ja raudteeinfrastruktuuri ettevõtte Euroopa Liidust ja kandidaatriikidest (Horvaatia, Makedoonia ja Türgi), Lääne-Balkani riikidest ning kaNorrast ja Šveitsist. Liikmeid on nii era- kui avalikust sektorist.

14.05.2013

Eilsel pidulikul Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni juubeliseminaril anti AS Eesti Raudteele üle tänukiri rohemajanduse edendamise eest Eestis. Eesti Raudtee on Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni asutaja- ja tegevliige, kes on viimased 10 aastat aktiivselt panustanud rohemajanduse edendamisse ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni (EKJA) tegevustesse.

EKJA on keskkonnateadlike ja -hoidlike ettevõtete esindusorganisatsioon, mis on juba 10 aasta vältel teinud koostööd nii avaliku sektori, ettevõtete kui keskkonnaorganisatsioonidega eesmärgiga edendada rohemajandust Eestis. Eelkõige on EKJA eesmärk koondada ettevõtteid, organisatsioone ning ka üksikisikud, kes soovivad abi, toetust ja informatsiooni ettevõtlusega seotud keskkonnaküsimuste lahendamiseks ning ohjamiseks, et vähendada ettevõtlusest tulenevat keskkonnamõju ning tagada kogu ühiskonna säästev areng.

Assotsiatsiooni on vahelüliks nii ettevõtjate ja riigi kui ka ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahel ning esindab oma liikmeskonna huve keskkonnaküsimustes.

AS Eesti Raudtee kuulus EKJA juhatusse aastatel 2006-2011. 24. aprillil 2013 toimunud juubeliseminaril osutus Eesti Raudtee taas juhatusse valituks.

25.04.2013

15. aprillil tunnustas Tallinna Linnavalitsus AS Eesti Raudteed arhitektuuri- ja kujundusvalgustuse konkursi „Põhjala Valguspärl“ raames tiitliga „Põhjala Valguspärl Tallinnas 2013“. Tallinna Raekojas üle antud tiitli vääriliseks tunnistati Eesti Raudtee uute ooteplatvormide valgustuslahenduse eest, mille hindamisel lähtuti objekti esteetilisest ja tehnilisest disainist ning projekti maksumusest ja ökonoomsusest.

Tallinna Linn on korraldanud arhitektuuri- ja kujundusvalgustuse konkurssi alates aastast 2006. Konkursi eesmärgiks on innustada ehitiste omanikke ehitiste ja hoonete välisilmet iluvalgustuse abil esile tõstma.

16.04.2013

AS Eesti Raudtee nõukogu koosolek kinnitas möödunud nädalal ettevõtte eelmise aasta majandusaruande. Auditeeritud andmetel olid AS Eesti Raudtee möödunud aasta äritulud 79 miljonit eurot ning puhaskasum 16 miljonit eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvasid ettevõtte äritulud 12 miljonit eurot ehk 18 protsenti. Puhaskasum vähenes 14 protsenti.

Ettevõtte möödunud aasta müügitulu kasvas võrreldes tunamullusega 9,4 protsendi võrra, kokku 66 miljoni euroni. Müügitulu tõus oli osaliselt tingitud kasumist, mis saadi erakorralisest müügitehingust (vagunite müük) kokku summas 8,1 miljonit eurot. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 35,4 miljonit eurot, mis jäi samasse suurusjärku 2011. aastaga (35,3 miljonit eurot).

2012. aastal veeti AS Eesti Raudtee infrastruktuuril 26,1 miljonit tonni kaupu, millest 19,9 tonni tuli transiitvedude, 0,8 miljonit tonni ekspordi ja 1,4 miljonit impordi arvelt. Suurim oli nafta ja naftasaaduste osatähtsus, mis moodustas 59 protsenti kogu vedude mahust, järgnesid põlevkivi 13,5 protsendiga ja väetised 12 protsendi ulatuses. Kohalikke vedusid tehti 4 miljoni tonni ulatuses. 2012. aasta kaubaveomaht oli 14,4 protsenti väiksem 2011. aasta mahust. 2013. aastaks on ette näha edasist kaubaveomahtude langust.

2012. aastal investeeriti kokku 40,2 miljonit eurot, millest eurotoetusi (Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengufond) oli 17,9 miljonit eurot. Raudtee rekonstrueerimisse Rail Baltica trassil investeeriti kokku 6,85 miljonit eurot ning reisiplatvormide eurokõrgustele üleviimise projekti raames 9,7 miljonit eurot. Reisijate turvalisuse tagamisse panustati 1,5 miljonit eurot.

Kontaktvõrgu rekonstrueerimise projekti käigus liinidel Vasalemma – Tallinn, Keila – Paldiski ja Klooga – Kloogaranna investeeriti 8,95 miljonit eurot. Uue projektina alustati kapitaalremondiga Tallinn – Paldiski ja Keila – Riisipere liinidel, kuhu investeeriti 5,1 miljonit eurot Ühtekuuluvusfondi raha.

2013. aastal on AS Eesti Raudteel plaanis jätkata Euroopa Liidu struktuurivahendite kaasabil investeerimist raudteeinfrastruktuuri. Peamised projektid on kontaktvõrgu rekonstrueerimine Vasalemma – Tallinn, Keila – Paldiski ja Klooga – Kloogaranna liinidel ning raudtee kapitaalremont Tallinn – Paldiski ja Keila – Riisipere liinidel, et olla valmis AS Elektriraudtee uute reisirongide teenindamiseks. Kokku on 2013. aastal plaanis investeerida 36,9 miljonit eurot, millest 14,4 miljonit rahastavad Euroopa Liidu fondid.

AS Eesti Raudtee juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul mõjutas ettevõtte tegevust 2012. aastal enim kontserni jagunemine, mille tulemusel AS Eesti Raudtee muutus puhtalt infrastruktuuri ettevõtteks. Aktiivne investeerimistegevus on loonud eeldused Stadleri rongide turule tulekuks, mis märkimisväärselt tõstab reisijateveo kvaliteeti.

„Uuenenud raudteetaristu võimaldab teenindada ka tunduvalt suuremaid kaubavoogusid kui täna. Eesti Raudtee peab jätkuvalt oluliseks toetada läbi mõistliku investeerimistegevuse ja kvaliteetse liiklusjuhtimise Eestit läbivate transiitvedude kasvu. Samuti on oluline ära kasutada kõiki eeliseid, mida avatud turg transiidiettevõtjatele pakub,“ lisas Asmann

AS Eesti Raudtee on raudteeinfrastruktuuri ettevõte, kes vastutab raudteetaristu rajamise, majandamise ja hooldamise eest, sealhulgas liikluskorralduse eest. Ühtlasi täidab AS Eesti Raudtee raudteeadministratsiooni ülesandeid.

01.04.2013

Käesoleva aasta veebruaris veeti Eesti Raudtee taristul kaupa 2,37 miljonit tonni. Aasta esimese kahe kuu lõikes kokku 5,18 miljonit tonni. Veebruari veomaht jäi eelmisele aastale alla ligi 4 protsendiga, kuid tänu jaanuari heale tulemusele olid mahud kahe kuu kokkuvõttes mullusest 2,2 protsenti suuremad.

Veebruaris veeti naftat ja naftasaadusi 1,7 miljonit tonni ning veomaht suurenes 2,4 protsendi võrra. Põlevkiviveod olid veebruaris kokku 0,3 miljonit tonni ning suurenesid võrreldes möödunud aastaga 7,3 protsenti. Vähenes aga oluliselt väetiste ja keemiakaupade vedu.

Kahe kuuga on naftat ja naftasaadusi veetud 3,59 miljonit tonni, mis on 8,4 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Põlevkivi veomaht ulatus 0,7 miljoni tonnini ning on kasvanud 26,8 protsenti. Väetisi veeti võrreldes mullusega 18,9 protsenti vähem ning vedu kokku oli 0,41 miljonit tonni. Keemiakaupade veomaht vähenes 54,2 protsenti, moodustades kokku 0,13 miljonit tonni. Puistekaupade maht oli 0,13 miljonit tonni ning mahud jäid praktiliselt samaks.

Transiitvedudes liikles aasta esimesel kahel kuul 4,03 miljonit tonni kaupa, milline tulemus on võrdväärne eelmise aastaga. Kohalike vedude maht oli 0,8 miljonit tonni ning vedu suurenes 21,8 protsendi võrra. Importveod kahanesid aastaga 18,5 protsenti, andes 0,24 miljonit tonni veomahtu. Eksportveod ulatusid 0,12 miljoni tonnini ning suurenesid 22,8 protsenti.

Konteinereid veeti raudteel kahe kuu jooksul 9 750 TEUd, millest veebruari kanda jäi 5 593 TEUd. Veomaht oli eelmisest aastast kokku 34,8 protsenti suurem.

Vedajatest vedas EVR Cargo kokku 3,44 miljonit tonni ja E.R.S. 1,74 miljonit tonni kaupa. EVR Cargo veomaht jäi mullusele alla 1,9 protsenti, E.R.S. veod suurenesid 11,2 protsendi võrra.

12.03.2013

Kolmapäeval, 06.veebruaril allkirjastas president Toomas Hendrik Ilves otsuse anda Eesti Vabariigi 95. aastapäeva eel Eestile osutatud teenete tunnustamiseks 99 inimesele riiklikud teenetemärgid.

Eesti tänab ja tunnustab neid, kes on erinevatel elualadel ilmutanud suurt professionaalsust, leidlikkust, järjekindlust ja mitmel juhul ka vaprust, kirjutas riigipea otsuse eessõnas. Tänatakse neid, kes on teinud rohkem, kui töökohustused seda nõudnuks, kelle pühendumus oma kutsetööle või tegevusele kodukoha hüvanguks on aidanud Eestit muuta suuremaks, paremaks, turvalisemaks.

Teenetemärgi kohaliku elu edendamise eest, millega Eesti tunnustab vabatahtlikke abistajaid, nende vastutustundlikkust ühiskonna ja oma kodukandi vastu, saab ka Eesti Raudtee ametiühingu peausaldusisik Tatjana Gladilina.

Tatjana Gladilina alustas tööd 1968. aastal Balti Raudteel Eesti jaoskonna Tallinna teejaoskonna insenerina raudtee ehituse alal. Alates 1978. aastast kuni 2003. aastani jätkas tööd Eesti Raudtee Tallinna teejaoskonna kaadriosakonna juhatajana ning 2003. aastast tänaseni töötab AS Eesti Raudtee töötajate esindajana ametiühingu peausaldusisikuna. Tatjana Gladilina on Eesti Raudtee arengule pühendanud terve oma elu. 11 aastat on tema panuseks olnud töötajate esindamine, sotsiaaldialoogi arendamine ja kollektiivsete suhete parandamine.

2013. aastal jätkuvad raudtee kontaktvõrgu rekonstrueerimistööd ning elektrivõrkude remondi- ja hooldustööd Eesti Raudtee taristul. Kontaktvõrk projekteeritakse kiirusele, mis võimaldab reisirongidel sõita peateedel kuni 160 km/t. Kasutatakse lahendusi, mis vähendavad edaspidi kulutusi ja aega kontaktvõrgu hoolduseks ja remondiks.

Kontaktvõrkude renoveerimise käigus asendatakse kõik kontaktvõrgu elemendid, sh kandetoed ja -konstruktsioonid, trossid, juhtmed, isolaatorid ja muud liiniseadmed. Koos kontaktvõrgu rekonstrueerimisega teostatakse raudtee elektrivõrkude remondi- ja hooldustööd raudtee taristu töökindluse ja ohutuse parendamiseks.

Paralleelselt Keila jaama töödega toimuvad kontaktvõrgu rekonstrueerimistööd Keila-Pääsküla-Tallinn lõigul. Kontaktliinide tööd kestavad 2013. aasta augusti lõpuni.

Viimase viie aasta jooksul on Eesti Raudtee koos Euroopa Liidu struktuurivahenditega investeerinud raudtee ja raudteeümbruse korrashoidu ja arendusse ligi 200 miljonit eurot. Panustatud on amortiseerunud raudtee uuendamisse, reisiplatvormide renoveerimisse, tee parandamisse rongide kiiruse tõstmiseks ning kvaliteedi kasvu reisijate veol, sh jalakäijate tunnelite ja sildade ehitusse ning korrashoidu.  

Samal perioodil on aset leidnud ka hulgaliselt vandalismi- ja vargusjuhtumeid, mis tehtud töö nurjanud.

Mullu registreeriti 260 vandalismi- ja 87 vargusjuhtumit, mis tekitasid kokku kahju 116 199 euro eest. Kõige rohkem tegutsesid kurjamid Harjumaal, kus pandi toime üle poole aset leidnud juhtumitest.

Kahju ei saa mõõta ainult rahas. Sildade ja silla käsipuude, piirdeaedade ning välisvalgustuse ja elektri kontaktvõrkude lõhkumine mõjutab tugevalt rongiliikluse sujuvat toimimist. Rüüstatud raudteeliinid, pimedad ülekäigud ning liiklusseisakud tekitavad ebamugavust ja ohtlikke olukordi.

Turvalisema rongiliikluse ja parema elukeskkonna nimel kutsub Eesti Raudtee üles inimesi, kes näevad raudteel askeldavaid kahtlasi persoone, teatama sellest politseile või Eesti Raudtee turvakeskusele numbril 615 8778.