“Tänane lepingu sõlmimine  on meie jaoks märgiline ning meil on äärmiselt hea meel, et saame alustada Lääne-Harju liiklusjuhtimissüsteemi töödega. Hanke eesmärgiks oli muuta raudtee haldamine, sellel opereerimine ning liiklusjuhtimine maksimaalselt tõhusaks, ohutuks ja automatiseerituks,” kommenteeris Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee. “Kuna hanke tulemustel saavutasime ka märkimisväärse kokkuhoiu 10,6 miljoni euro näol, siis see võimaldab meil rajada Balti jaama täiendavalt kaks uut teed ning platvormi. Veel on meil plaanis see raha suunata täiendava rööbastee ehitamisesse Ülemiste suunale ning samuti saame Pääsküla ja Keila vahele puuduolevatele lõikudele rajada teise peatee, millega suurendaksime selle lõigu läbilaskvust,” lisas ta. Lepingu partner Mipro Oy on Soomes tegutsenud juba üle kahekümne aasta raudteesüsteemide ning -ohutuse valdkonnas, antud leping aga on ettevõtte jaoks esimene siinpool lahte. „Mipro eesmärk on laieneda rahvusvaheliselt. Antud samm läheb suurepäraselt kokku meie strateegiaga ning meil on hea meel läbi koostöö jagada oma kogemust raudteeohutuse valdkonnas ka siinpool lahte,“ kommenteeris Mipro tegevjuht Juha Nurmi. Mullu sügisel kinnitas AS Eesti Raudtee juhatus hankemenetluse tulemused ning tunnistas edukaks Mipro Oy pakkumuse Lääne-Harju liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimiseks. Hankel hinna kalliduse poolest teise pakkumuse esitanud KMG Inseneriehituse AS ja AŽD Praha s.r.o. pöördusid hanke vaidlustamiseks VAKO-sse, Tallinna Halduskohtusse, Tallinna Ringkonnakohtusse ning lõpuks jõudis vaidlustus ka Riigikohtusse, kust see saadeti tagasi Ringkonnakohtusse. Kõik pädevad instantsid kinnitasid EVR-i seisukohta, et Mipro Oy vastab kõikidele kvalifitseerimise tingimustele ja selle pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õiguspärane. Viimast kassatsioonikaebust Riigikohus enam arutlusele ei võtnud.

AS Eesti Raudtee lõpetas 2015. aasta sügisel alguse saanud Tapa-Tartu liini põhjaliku rekonstrueerimise. Tegemist on ühe Eesti Raudtee viimase aja suurima projektiga, mille kogumahuks oli 57 kilomeetri ulatuses rööbasteede kapitaalremonti. Töid rahastati 85% ulatuses Euroopa Ühtekuuluvusfondist, mille kogumaksumus oli ligi 25 miljonit eurot. „Tööde üheks peamiseks eesmärgiks oli Tapa-Tartu teelõikudel liiklusohutuse ja toimepidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse võimaldamine reisirongidel kuni 120 km/h ja kaubarongidel kuni 80 km/h,“ ütles kogu projekti koordineerimise eest vastutanud AS Eesti Raudtee ehitusosakonna juhataja Riho Vjatkin. Projekti tööde läbiviimiseks korraldati riigihange, mille võitjaks osutus LEONHARD WEISS RTE. „Kuna samaaegselt remondiga tuli tagada ka optimaalne reisirongiliiklus, teostati töid kolmel päeval nädalas selleks ettenähtud 10 tunnistes liikluskatkestustes,“ ütles LEONHARD WEISS RTE juhatuse liige Kalle Kask. Tänu kokku keevitatud rööbastele on nimetatud lõikudel vähenenud müratase ja paranenud sõidumugavus. Välja vahetati kogu raudtee pealisehitus, rekonstrueeriti 18 ülesõidukohta, paigaldati uut tüüpi LED-elementidega foorid ja tehti muid parendusi. Üheks mahukamaks tööks antud projektis kujunes Tartu Näituse ülesõidu remont. „Autojuhtidele ja linnaelanike pahameelt tekitanud Tartu kõige olulisem raudteeülesõidukoht sai uue katte käesoleva aasta oktoobrikuus, mille tulemusel muutus selle ületus palju mugavamaks ja ohutumaks,“ ütles Riho Vjatkin. Ülesõit rekonstrueeriti tervenisti, jalakäijate ohutust parandati lisapiirete ja aedade paigaldamisega. Tapa-Tartu liini rekonstrueerimistööd on järjekordne samm üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ seatud eesmärkidest, mis võimaldab tulevikus ilma suuremate kulutusteta raudteel kiirusi tõsta. Antud lõigul ongi Eesti Raudteel kavas kiiruste tõstmine kuni 135 km/h. Tööd hõlmavad ka ülesõitudele täiendavate foorsignalisatsiooni ja tõkkepuude paigaldamist ning ohutusmeetmete suurendamist. Jätkuprojekti raames viiakse ellu suured muudatused ka Emajõe piirkonnas. Nimelt rajatakse uus raudteesild üle Emajõe ning üheaegselt sellega muudetakse olemasolevat raudteetrassi optimaalsemaks. Ettevalmistavate töödega on plaanis alustada juba tuleval 2018. aastal ning projekt lõpp on planeeritud aastasse 2020.

AS Eesti Raudtee lõpetas 2015. aasta sügisel alguse saanud Tapa-Tartu liini põhjaliku rekonstrueerimise. Tegemist on ühe Eesti Raudtee viimase aja suurima projektiga, mille kogumahuks oli 57 kilomeetri ulatuses rööbasteede kapitaalremonti. Töid rahastati 85% ulatuses Euroopa Ühtekuuluvusfondist, mille kogumaksumus oli ligi 25 miljonit eurot. „Tööde üheks peamiseks eesmärgiks oli Tapa-Tartu teelõikudel liiklusohutuse ja toimepidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse võimaldamine reisirongidel kuni 120 km/h ja kaubarongidel kuni 80 km/h,“ ütles kogu projekti koordineerimise eest vastutanud AS Eesti Raudtee ehitusosakonna juhataja Riho Vjatkin. Projekti tööde läbiviimiseks korraldati riigihange, mille võitjaks osutus LEONHARD WEISS RTE. „Kuna samaaegselt remondiga tuli tagada ka optimaalne reisirongiliiklus, teostati töid kolmel päeval nädalas selleks ettenähtud 10 tunnistes liikluskatkestustes,“ ütles LEONHARD WEISS RTE juhatuse liige Kalle Kask. Tänu kokku keevitatud rööbastele on nimetatud lõikudel vähenenud müratase ja paranenud sõidumugavus. Välja vahetati kogu raudtee pealisehitus, rekonstrueeriti 18 ülesõidukohta, paigaldati uut tüüpi LED-elementidega foorid ja tehti muid parendusi. Üheks mahukamaks tööks antud projektis kujunes Tartu Näituse ülesõidu remont. „Autojuhtidele ja linnaelanike pahameelt tekitanud Tartu kõige olulisem raudteeülesõidukoht sai uue katte käesoleva aasta oktoobrikuus, mille tulemusel muutus selle ületus palju mugavamaks ja ohutumaks,“ ütles Riho Vjatkin. Ülesõit rekonstrueeriti tervenisti, jalakäijate ohutust parandati lisapiirete ja aedade paigaldamisega. Tapa-Tartu liini rekonstrueerimistööd on järjekordne samm üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ seatud eesmärkidest, mis võimaldab tulevikus ilma suuremate kulutusteta raudteel kiirusi tõsta. Antud lõigul ongi Eesti Raudteel kavas kiiruste tõstmine kuni 135 km/h. Tööd hõlmavad ka ülesõitudele täiendavate foorsignalisatsiooni ja tõkkepuude paigaldamist ning ohutusmeetmete suurendamist. Jätkuprojekti raames viiakse ellu suured muudatused ka Emajõe piirkonnas. Nimelt rajatakse uus raudteesild üle Emajõe ning üheaegselt sellega muudetakse olemasolevat raudteetrassi optimaalsemaks. Ettevalmistavate töödega on plaanis alustada juba tuleval 2018. aastal ning projekt lõpp on planeeritud aastasse 2020.