Eesti Raudtee:

  • arendab ja hoiab korras 1229 km raudteed, 61 jaama ja 129 reisijate ooteplatvormi
  • vastutab raudtee efektiivse liiklusjuhtimise ja ohutuse eest
  • tegutseb regiooni raudteealase kompetentsikeskusena

Eesti Raudtee on alates 1870. aastast tegutsev riigi omandis äriühing, mis vastutab raudtee administreerimisega seotud ülesannete eest. Eesti Raudtee tagab raudteetaristu sujuva opereerimise, majandamise ja hoolduse ning efektiivse liikluskorralduse. Lisaks vastutab ettevõte raudteetaristu toimimise ja arenduse eest ning on partneriks naaberriikide raudteedele piiriüleste küsimuste lahendamisel ja standardite kokkuleppimisel.

Raudteetaristu omanikuna on Eesti Raudteel keskne roll kogu transiidisektori funktsioneerimisel ning vastutus tagada õiglane konkurentsiolukord nii kauba- kui ka reisijateveol. Riigile kuuluva ettevõttena lähtub Eesti Raudtee oma tegevuses riiklikust transpordi arengukavast.

Kõrgetasemelist raudteeveoteenust on võimalik pakkuda ainult turvalises liikluskeskkonnas. Pidev panustamine infrastruktuuri arengusse ja korrashoidu tagab tingimused kvaliteetseks ja ohutuks rongiliikluseks nii kauba- kui reisijateveol. Ohutu ja tõrgeteta raudteeliikluse tagamiseks toimub raudteel töö 24/7. Eesti Raudteel on tugev päästevõimekus ning -tehnika ning pidev valmisolek kriisisituatsioonideks.

Ettevõttel on kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001 ja keskkonnajuhtimissüsteemi standardi ISO 14001 sertifikaadid ning oleme Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ja Ausa Ettevõtluse Võrgustiku liikmed.

 Eesti Raudtee visioon on saada regiooni kõige kaasaegsemaks raudteetaristu ettevõtteks.
Seda eesmärki toetavad ka ettevõtte väärtused:
koostöö, ausus, uuendusmeelsus ja professionaalsus.

 

Ettevõtte põhikiri

AS Eesti Raudtee andmekaitsetingimused

Igale Eesti Raudtee üksusele püstitatakse eesmärgid ja tegevuskavad, mis garanteerivad ettevõtte juhtimissüsteemi pideva parendamise. Juhtpõhimõtted on ettevõttes kõigile töötajatele ja meie organisatsiooni heaks töötavatele partneritele kohustuslikuks järgimiseks.

  • Arendame järjepidevalt personali oskusi raudteetaristu sujuva toimimise, majandamine ja hoolduse tagamiseks.
  • Tagame raudteetaristu maksimaalse läbilaskevõime läbi kvaliteetse liiklusjuhtimise ja minimiseerime taristurikete arvu.
  • Teeme omalt poolt kõik võimaliku, et raudteetaristut on ohutu kasutada, sellel saab ohutult töötada ning see ei ohusta meid ümbritsevat keskkonda.
  • Juhime oma tegevusi vastavuses kehtivate õigusaktidega ning edendame töötajate keskkonnateadlikkust.
  • Eelistame raudtee ehituses, remondis ja hoolduses keskkonnasõbralikumaid vahendeid, et vältida looduse saastumist.
  • Rakendame raudtee taristul meetmeid vältimaks ja vähendamaks keskkonna saastumist ning saastumise ohtu.
  • Arendustegevuste planeerimisel analüüsime ja arvestame keskkonnamõjusid eesmärgiga neid minimiseerida.

 


Erik Laidvee

juhatuse esimees, peadirektor

Andrus Kimber

Juhatuse aseesimees, finantsdirektor

Nõukogu:
Priit Rohumaa (esimees), Siiri Lahe, Ain Tatter, Raigo Uukkivi, Enn Veskimägi

Auditikomitee:
Jaak Annus (esimees), Roman Laidinen, Priit Rohumaa

Nõukogu ohutuskomitee:
Tamo Vahemets (esimees), Dago Antov, Tauno Suurkivi, Sirle Loigo


Nõukogu

Riskijuhtimise ja siseauditi osakond

Juhatus

Taristuteenistus

Telekomi ja turvangusüsteemide amet

Teeamet

Elektrivõrkude amet

Keskladu

Kinnisvara arendus- ja haldusosakond

Tehnikaosakond

Liiklusteenistus

Liikluskorralduse osakond

Liiklusgraafiku ja veeremistatistika osakond

Veokorraldamise osakond

Jaamatöö osakond

Ehitusteenistus

Projektiosakond

Ehitusosakond

Ohutusteenistus

Järelevalve osakond

Päästerong

Turvaosakond

Finantsteenistus

Eelarve- ja analüüsiosakond

Raamatupidamise osakond

Hankeosakond

Rahahalduse osakond

Dokumendihalduse osakond

Tugiteenistus

Personaliosakond

Õigusosakond

IT osakond

Arendusosakond

Rahvusvaheliste suhete osakond

Kommunikatsiooni osakond

Eesti Raudtee - Pidevas liikumises
Tulemus 2015 2016 2017 2018
Kohalike vedude maht, miljonit tonni 2,5 2,9 3,2 2,8
Rahvusvaheliste vedude maht, miljonit tonni 12,6 9,6 9,2 10,8
Kohalike reisijate arv, miljonit reisijat 5,4 5,8 6,2 6,4
Rahvusvaheliste reisijate arv, miljonit reisijat 0,05 0,10  0,11 0,11
Finantsnäitajad        
Müügitulu, miljonit eurot 43,9 33 32,9 41,5
Puhaskasum, miljonit eurot -6,3 -10,8 -7,6 8,6
Omakapital, miljonit eurot 161,1 149,1 141,5 150,1
Investeeringud, miljonit eurot 13,1 15,4 14 26,4
Varad kokku, miljonit eurot 302,7 301,4 304,2 334,1
Kulumi-eelne ärikasum (EBITDA), miljonit eurot 13,8 9,8 11,9 29,3

Vaata aruandeid


AS Eesti Raudtee on raudteetaristut majandav ning raudteeadministratsiooni rolli täitev ettevõte, mille ajalugu ulatub pea 150 aasta taha. Me väärtustame koostööd, ausust, uuendusmeelsust ja professionaalsust. Kui need on ka sinu väärtused, siis tule ühine sinagi meie sõbraliku meeskonnaga ning tagame koos ohutu ja efektiivse teenuse raudteel!

 Kui sa just parajasti ei leia endale sobivat pakkumist, kuid raudtee valdkond tundub põnev, siis võta ühendust: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..


Esimene raudtee Eestis avati liikluseks 24. oktoobril 1870. aastal Paldiski - Tallinn - Narva - Gatshina lõigul. See kuupäev tähistab Eesti Raudtee sündi. Samal aastal ühendati St Peterburg - Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts pikendas 1870. aastal liini Gatshinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega. Tänu Balti raudteele hakkas kiiresti arenema praktiliselt jäävaba Tallinna sadam, kuhu ehitati tolle aja kohta suur viljaelevaator.

1870
1918
1940
1986
1991
1997
2007


AS Eesti Raudtee lähtub sponsorlustegevuses põhikirja punktist 5.5.9, mille kohaselt peab ettevõtte poolt makstav annetus või toetus kaasa aitama Aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele.

Toetuse andmisel eelistatakse raudtee ja raudteealase tegevuse ning avaliku huviga seotud valdkondi.

 

Makstud toetused

 

Nõukogu 14.09.2016 otsus nr 69/10

Maksta 2000 eurot Endiste Raudteelaste MTÜ-le põhikirja järgsete tegevuste finantseerimiseks, millele lisandub tulumaks 500 eurot.

Nõukogu 16.03.2016 otsus nr 65/12

Annetada Sihtasutusele Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Raudteemuuseumi kogude täiendamiseks Eesti raudtee ajaloo jäädvustamise ja tutvustamise eesmärgil Eesti Raudtee tegevuseks kasutuskõlbmatu dresiin ja semafori tiivad. 

Juhatuse 28.04.2015 otsus nr 267/9

Vastavalt nõukogu 25.03.2015 otsusele nr 46/13 maksti Endiste Raudteelaste MTÜ-le põhikirja järgsete tegevuste finantseerimiseks kuni 6500  eurot, millele lisandub tulumaks.

Lähtudes AS Eesti Raudtee nõukogu 28.03.2014  otsusest nr 30/7 annab juhatus teada alljärgnevate toetuste maksmisest:

1) Endiste Raudteelaste  MTÜ-le maksti toetust 5000 eurot põhikirjajärgseteks ühistegevusteks ning 600 eurot uue arvuti soetamiseks ja IT süsteemide uuendamiseks, kogusummas 5600 eurot, millele lisandub tulumaks 1488,61 eurot;

2) MTÜ-le Robotex maksti 1000 eurot ürituse Robotex 2014 toetuseks, millele lisandub tulumaks 265,82 eurot.

3) MTÜ-le Raudtee Kultuuriselts maksti 10 000 eurot põhikirja järgsete tegevuste finantseerimiseks, millele lisandub tulumaks 2658,23 eurot.

4) Eesti Raudteelaste Ametiühingule maksti toetust alljärgnevalt:

            - 02.08. - 03.08.2014 toimuvate Raudteelaste Suvepäevade korraldamiseks summas 3500 eurot, millele lisandub tulumaks summas 930,38 eurot;

            - 21.10. - 23.10.2014 toimuva ametiühingu tegevuse alase rahvusvahelise teaduslik-praktilise konverentsi läbiviimiseks summas 6000 eurot, millele lisandub tulumaks summas 1594,94 eurot.

Juhatuse 10.05.2013 otsus nr 165/6

Maksta 6500 eurot Endiste Raudteelaste MTÜ-le põhikirja järgsete tegevuste finantseerimiseks, millele lisandub tulumaks 1727,85 eurot.

Nõukogu 05.04.2012 otsus nr 105/6

1. Maksta 10 000 eurot MTÜ-le Eesti Muuseumraudtee, toetades muuseumi ajaloolise veduri TU4-800 remonti ja moderniseerimist.

2. Maksta 10 000 eurot Endiste Raudteelaste MTÜ-le põhikirja järgsete tegevuste finantseerimiseks, millele lisandub tulumaks 2658,23 eurot.

3. Toetada projekti „Kinorong Tallinn-Tartu-Tallinn“ summas 7000 eurot, millele lisandub tulumaks 1860,76 eurot.

Nõukogu 15.09.2011 otsus nr 100/5.4

Maksta toetust maksimaalselt 4928 eurot SA-le Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond, s.h maksimaalselt 4480 eurot Tallinna Tehnikaülikooli ühe magistri- ja kahe bakalaureuseõppe stipendiumide väljamaksmiseks ning 10% nimetatud summast, s.o maksimaalselt 448 eurot TTÜ Arengufondi haldamiskulude katteks, vastavate stipendiumikandidaatide leidumisel kooskõlas SA-ga TTÜ Arengufond sõlmitavale koostöölepingule.

Nõukogu 06.04.2011 otsus nr 93/5

Maksta 12 800 eurot Haapsalu Linnavalitsusele Raudteemuuseumi kogude täiendamiseks ja korrastamiseks.

Nõukogu 08.04.2010 otsus nr 74/7

Maksta kuni 70 000 krooni toetust Tallinna Tehnikaülikooli magistri- ja bakalaureuseõppe stipendiumide maksmiseks vastavalt TTÜ Arengufond SA-ga sõlmitavale koostöölepingule

Nõukogu 09.04.2009 otsus nr 64/7

Maksta 65 000 krooni toetust Tallinna Tehnikaülikooli doktori- ja magistriõppe stipendiumide (mis koos tulumaksuga moodustab 78 650 krooni) maksmiseks vastavalt TTÜ Arengufond SA-ga sõlmitud koostöölepingutele.

Toetada Kaukaasia eestlaste laulukoori 60 000 krooniga rongipiletite ostmisel sõiduks Tallinna juubelilaulupeole. Koos tulumaksuga moodustab kulu 75 949 krooni.

Nõukogu 07.02.2008 otsus nr 47/5

Maksta 2008. aastal toetust 65 000 krooni, mis koos tulumaksuga moodustab 78 650 krooni, Tallinna Tehnikaülikooli doktori- ja magistriõppe stipendiumide maksmiseks, jätkates TTÜ Arengufond SA-ga sõlmitud koostöölepinguid.

Toetuse maksmise aluseks on 2000. aastal TTÜ Arengufondiga 10 aastaks sõlmitud koostöölepingud. Sellega osutab ettevõte kaasabi kõrgkoolile Eesti Raudteega seonduvate erialade spetsialistide ettevalmistamisel.