Raudtee nagu igasugune taristu vajab pidevat investeerimist ja uuendamist. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga on ühtekuuluvusfondist saadud toetuste abil õnnestunud kapitaalselt remontida sadu kilomeetreid raudteed ning seda ümbritsevat taristut. See tegevus jätkub, kuna suur osa raudteest pärineb siiski praegugi veel 1960. aastatest.
Investeerimisprojektide eesmärk on jätkusuutliku transpordi tagamine. Prioriteediks on ka keskkonnasõbralike ning madala mürataseme ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sealhulgas siseveeteede, meretranspordi, sadamate jm eri transpordiliikide ühendamine, lennujaamade taristu arendamine ja parandamine, soodustamaks säästvat piirkondlikku ja kohalikku liikuvust.
Käimasolevad projektid
- 12,0 mln eurot, EL toetusmäär 50%, riiklik kaasfinantseering 50%
- 2024 I kvartal – 2026 IV kvartal
Tartu–Valga liinil Palupera–Puka–Keeni lõigul on kasutusel R65 rööbastega ja KB kinnitustega betoonliipritega tee, mille seisund ei võimalda tõsta kiirusi üle 120 km/h. Projekt näeb ette rööbastee kapitaalremondi vastavatel teelõikudel, mille käigus vahetatakse välja raudtee pealisehitusmaterjalid (ballast, rööpad, liiprid jms), vajadusel laiendatakse muldkeha ja suurendatakse kandevõimet, rajatakse või puhastatakse veeviimarid.
Projekti eesmärgiks on võimaldada reisirongide sõidukiiruse suurendamist kuni 160 km/h, õgvendades kõverad ja rekonstrueerides Palupera–Keeni raudteelõigu. Projekti rahastatakse 50%-ga Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF).
Kaasrahastanud Euroopa Liit ning Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust.
- 14,0 mln eurot
- 2024 I kvartal – 2026 IV kvartal
Projekti põhieesmärgiks on reisirongide- ja kaubaveo kiirendamine ning nüüdisaegse raudteetranspordi arendamine Tapa–Tartu raudteelõigul, tagades kogu raudteelõigul perspektiivse kiiruste tõusu kuni 160 km/h, kiiruste tõusule vastavad ooteplatvormid ning ohutuse. Tapa–Tartu raudteelõigul Kiltsi–Rakke–Vägeva jaamavahedes on kasutusel R65 rööbastega ja KB kinnitustega betoonliipritega teelõike, mille seisund ei võimalda tõsta reisirongide kiirust üle 120 km/h. Projekt näeb ette rööbastee kapitaalremondi vastavatel teelõikudel, mille käigus vahetatakse välja raudtee pealisehitusmaterjalid (ballast, rööpad, liiprid jms), vajadusel laiendatakse muldkeha ja suurendatakse kandevõimet, rajatakse või puhastatakse veeviimarid.
Projekti teostusega võimaldatakse reisirongide sõidukiiruse suurendamist kuni 160 km/h, rekonstrueerides Kiltsi–Vägeva raudteelõigu, pikendades Tapa–Tartu raudteelõigul olemasolevad lühikesed ooteplatvormid ning rajades tunneli(d) raudteealuseks läbipääsuks. Selleks, et tagada kiiruste tõus jaamakõrikus, on vajalik välja vahetada Kiltsi ning Rakke jaamades peatee pöörangud betoonprussidel pöörmete vastu. Kiiruste tõusust tulenevalt ehitatakse kehtivatele normidele vastavaks Kiltsi, Rakke, Vägeva, Pedja, Tabivere ja Kärkna ooteplatvormid. Ohutuse tagamiseks asendatakse Alupere ülekäik kahetasandilise ristega.
Kaasrahastanud Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust.
- 284,2 mln eurot, ÜF kaasfinantseering 200,7 mln eurot, riiklik kaasfinantseering 83,5 mln eurot
- 2022 I kvartal – 30.06.2028
Eesti Raudtee on vastutustundlik ettevõte ning lisaks meie peamisele eesmärgile ehk raudteetaristu teenuse heale kvaliteedile nii reisijate kui kaubavedajate tarvis, on meie eesmärk vähendada raudteetranspordi kahjulikku mõju keskkonnale. Elektriraudtee on üks keskkonnasäästlikumaid transpordiliike.
Raudteetaristu elektrifitseeritakse etapiviisiliselt. Projekti laiem eesmärk on pikendada raudtee elektrifitseeritud rööbasteede ulatust 800 kilomeetrini. Ühtekuuluvusfondist finantseeritud projekti 1.etapi käigus on kavas kasvatada elektrifitseeritud rööbasteede mahtu ca 500 kilomeetrini (ca 121km olemasoleva kontaktvõrgu rekonstrueerimine ja ca 379 km uue kontaktvõrgu rajamine). Esimese etapi käigus elektrifitseeritakse raudteevõrgustik Tallinn−Tartu, Tapa−Narva ja Lagedi−Muuga lõikudel.
Eesmärk on viia raudteetransport uuele kvaliteeditasemele ja oluliselt vähendada transpordisektori keskkonnamõju, kasutades raudteetranspordis taastuvenergiat (see aitab saavutada Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärke CO2-heite vähendamisel). Elektrifitseerimise eelduseks on eelnevalt raudteede õgvendamine ja raudtee seisundi parendamiseks remonttööde tegemine. Mõnedes jaamades tuleb ka teid ümber ehitada, et luua vaba ruum kontaktvõrgu osade paigaldamiseks. Esmajärjekorras alustatigi ulatuslikke tõid Aegviidu−Tapa−Tartu liini esialgse eesmärgiga lõpetada tööd 2024. aasta lõpus, et alates 2025. aastast saaks kuus uut elektrirongi liinile tulla. Tööde mahu ja selle suure mõju tõttu toimivale raudteeliiklusele lükkus tööde lõplik valmimine 2025. aastasse. Lagedi−Aegviidu lõigus alustati kontaktvõrgu uuendamise ja sellega seotud töödega 2024. aastal ja plaan on see lõik valmis saada 2025. aasta lõpuks. Tapa−Narva lõik on plaanis elektrifitseerida 2026. aasta lõpuks. Oluline on märkida, et paralleelselt raudtee töödega ja kontaktvõrgu ehitamisega uuendatakse ka raudtee turvangusüsteeme, et uus raudtee oleks ohutum ja paremini ning ohutumalt juhitud.
Kaasrahastanud Euroopa Liit ning Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust.
Eesti Raudtee algatas ambitsioonika investeerimiskava aastani 2030, viies raudteede taristu kvaliteedi, liiklusjuhtimise ja ohutuse uuele tasandile. Selle tarbeks on ettevõte alustanud koostööd liikluskorralduse protsesside automatiseerimise hanke võitnud Hispaania ettevõttega INDRA SISTEMAS S.A. ning samuti kuulutati välja suuremahuline raudtee turvangusüsteemide moderniseerimise (CCS) hange.
Automatiseerimise projekti kogumaksumuseks on 18,4 miljonit eurot ning töid alustati 2020. aasta suvel. Terviklahenduse kasutuselevõtuni jõutakse aastaks 2025. Turvangusüsteemide moderniseerimise projekti maksumus selgub peale hanke läbi viimist ning leping hanke võitnud partneriga sõlmitakse 25ks aastaks.
Eesti Raudtee algatas ambitsioonika investeerimiskava aastani 2030, viies raudteede taristu kvaliteedi, liiklusjuhtimise ja ohutuse uuele tasandile. Aastatel 2020-2024 on planeeritud uuendada turvangusüsteeme AS Eesti Raudtee taristu kuuel lõigul ja ligikaudu 50 jaamas. Selle tarbeks sõlmiti suuremahuline raudtee turvangusüsteemide moderniseerimise (CCS) leping, mille maksumuseks kujunes veidi üle 115 miljonit eurot.
- 2,4 mln eurot, EL toetusmäär 40%
- 29.08.2019 - 31.12.2024
29. augustil 2019 allkirjastasid AS Läti Raudtee (LDz) ja AS Eesti Raudtee (ER) toetuslepingu innovatsiooni ja võrkude rakendusametiga (INEA) ühisprojekti "Koostalitlusvõimeline raudteesüsteem Balti riikides" rakendamiseks.
Ühisprojekti eesmärgiks on Eesti ja Läti teabevahetussüsteemide uuendamine, millega viiakse vedude jälgimise süsteemid igas Balti riigis kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ ning Komisjoni määrustega 1305/2014 ja 454/2011.
Ühisprojekti üldeesmärgid on:
- Baltimaade ühtse raudteeteabesüsteemi väljaarendamine ja kasutuselevõtmine, et saavutada raudteeteabesüsteemi koostalitlusvõime Balti riikide raudteevõrgustiku ja Euroopa Liidu standardse nominaalse rööpmelaiusega raudteevõrgustiku vahel (1435 mm)
- anda raudteeveo äriprotsessile teabevahetusega seotud tuge, mis parandaks märgatavalt veoteenuste kvaliteeti Baltimaade raudteevõrgustikus;
- arendada välja kolme Balti riigi raudteeteabesüsteemi koostalitlusvõime, mis ühildub Venemaa raudteeteabesüsteemiga ning on kooskõlas ELi õigusaktide (TAF-TSI ja TAP-TSI) ja SMGSi nõuetega.
Projekt hõlmab raudtee-kaubaveokoridori (Baltic (RFC8)) jaoks vajalikku funktsionaalsust:
- Infrastruktuuri teabe toomine;
- Suutlikkuse planeerimine, koordineerimine ja levitamine;
- Infrastruktuurimaksude kehtestamine;
- Rongi liikumise teave.
ER (Eesti Raudtee) ja LDz (Läti Raudtee) koostoime tehniliste spetsifikatsioonide erinevuste analüüs
19. mail 2021 allkirjastati leping 23. jaanuaril 2021 välja kuulutatud avatud pakkumismenetluse “Balti riikides koostalitlusvõimelise raudteesüsteemi ehitamine: ärimudeli ja tehnilise kirjelduse väljatöötamine“ võitnud ettevõttega Corporate Consulting Ltd.
Lepingu kohaselt koostati ja võeti vastu esimene väljund-dokument. Dokumendi eesmärk on selgitada välja erinevused LDz (Läti Raudtee) ja ER (Eesti Raudtee) TAF ja TAP TSIde (koostoime tehniliste spetsifikatsioonide) elluviimises ning pakkuda välja soovitud ärimudel ja sõnastada kriitilise tähtsusega funktsioonid, et tagada LDz ja ER raudtee infosüsteemide vastavus TAF ja TAP TSI nõuetele seoses taristuettevõtja äriprotsessidega ning taristuettevõtja ja raudtee-ettevõtjate vahelise suhtlusega.
Olulised erinevused:
|
Olulised erinevused |
Tehnoloogia |
Andmed ja teave |
Õigusnormid |
|
Tehniline koostalitlusvõime Teha kindlaks infosüsteemide erinevus (esitusviisi, loogika ja andmebaasi tasandil) |
Semantiline koostalitlusvõime Teha kindlaks andmete erinevused sõnumite tasandil |
Õiguslik koostalitlusvõime Teha kindlaks koostalitlusvõime takistused olemasolevas seadusandluses |
|
|
Erinevuse analüüs |
Universaalsete andmebaaside WIMO.LV ja WIMO.EE, vaguni andmebaaside RSRD.LV ja RSRD.EE rakendamine. RFC8 koridoris sõnumivahetuse tagamiseks on vaja rakendada TAF / TAP liiklusjuhtimissüsteemide ühist liidest (Common Interface, CI). Vajalik, selleks et viia ellu järkjärguline üleminek analoogsidesüsteemilt digitaalsidesüsteemile. |
Koostalitlusvõime, mis on vajalik sõnumite genereerimiseks või vastuvõtmiseks vastavuses nii CSZT kui ka TAF/TAP TSI nõuetega. |
Olemasoleva TAF TSI soovitavad täiendused teabevahetuse lisaparameetrite kaasamiseks, mis võimaldaksid andmevahetust laiemas kontekstis: - kaasata SMGS-saateleht; - tagada 8-kohaliste ja 12-kohaliste vaguni numbrite koostalitlusvõime. 8-kohaline numeratsioon peab olema äratuntav ka TSI jaoks; - kaasata riiklikud parameetrid. |
Äriprotsesside erinevusi analüüsiti dokumendi raames. Analüüsi eesmärk oli teha kindlaks ja näidata praeguse ja kavandatud protsessi staatuse vahelist erinevust.
8. novembril 2022 sõlmis LDz teenuslepingu UAB-ga "Blue Bridge Code" (UAB) kogusummas 1,32 miljonit eurot. Käesolev leping sisaldab operatiivse transpordi juhtimissüsteemi (OPVS) juurutamist LDz-s, mis on ER analoogse süsteemi prototüübiks.
2023. aasta mais viidi lõpule UAB lepingu 1. etapp, mille raames lepiti kokku võimsuse jaotamise kasutusjuhtumid, testiti ja aktsepteeriti testimisstsenaariume ning testiti OPVS-i prototüüpi (testimiskeskkond) koos katseandmetega.
Teenuslepingu täielik täitmine on planeeritud kuni 27. septembrini 2024.
Samaaegselt, 2023. aasta II kvartalis viidi läbi ER hange "VJSi integreerimine TAF/TAP TSI formaadiga Euroopa raudtee sõnumitele". 6. juunil 2023 allkirjastati leping hanke võitjaga - Eesti ettevõttega Solita OÜ ja Soome ettevõttega Solita Oy.
Lepingu planeeritud tähtaeg on 6. september 2024. Lepingu kogumaksumus on 2,25 miljonit eurot.
AS "Eesti Raudtee" vastutab täielikult käesoleva väljaande sisu eest ega pruugi kajastada Euroopa Liidu arvamust.
- 11,4 mln eurot
- 2018 II kvartal – 2024 IV kvartal
Projekti eesmärgiks on Tallinn–Tartu raudteelõikudel liiklusohutuse ja toimepidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse võimaldamine reisirongidele kuni 135 km/h ja kaubarongidele kuni 80 km/h. Raudtee rekonstrueerimine planeeritakse Tapa–Tartu raudteeliinil orienteeruvalt 11 kilomeetri ulatuses (Tabivere–Kärkna lõigul). Ühe olulisema suurema tööna on plaanis rajada uus raudteesild üle Emajõe.
Lisaks panustatakse täiendavatesse ohutusmeetmetesse – ülesõitudele lisatakse tõkkepuud, enimkasutatavatele ülekäikudele paigaldatakse foosignalisatsioon, parendatakse valgustust ning ohtlikes kohtades piiratakse raudtee aiaga.
- 24,1 mln eurot, ÜF kaasfinantseering 11,2 mln eurot
- 2018 III kvartal – 31.12.2024
Projekti eesmärgiks on Tapa–Narva raudteelõikudel liiklusohutuse ja toimepidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse võimaldamine reisirongidele kuni 135 km/h ja kaubarongidele kuni 80 km/h. Raudtee rekonstrueerimine planeeritakse Tapa–Narva raudteeliinil orienteeruvalt 54 kilomeetri ulatuses (Tapa–Kadrina ja Kabala–Jõhvi lõikudel).
Lisaks panustatakse täiendavatesse ohutusmeetmetesse – ülesõitudele lisatakse tõkkepuud, enimkasutatavatele ülekäikudele paigaldatakse foosignalisatsioon, parendatakse valgustust ning ohtlikes kohtades piiratakse raudtee aiaga.
Rahvusvahelise reisirongiliikluse parendamiseks renoveeritakse Narva madal ooteplatvorm.
Tehtud projektid
- 2,3 mln eurot, 100% riigi finantseering
- 2020 I kvartal – 2023 IV kvartal
Projekti põhieesmärgiks oli viia läbi ettevalmistavad tegevused, et oleks loodud eeldused Haapsalu raudtee II etapp (Turba–Rohuküla) ehitushangetega alustamiseks.
Projekteeritud raudteetrassi pikkus on 53,7 km. Raudteetrass projekteeriti üherajalisena koos vajalike jaamade, peatuskohtade ja juurdekuuluvate rajatistega. Raudteetrass on projekteeritud maksimaalses ulatuses olemasolevale raudteetammile selliselt, et see võimaldaks jaamavahedel ja tiheasustusalade väliselt projektkiirust kuni 160 km/h. Jaamades, peatuskohade lähenemispiirkondades ja muudel tiheasustusaladel on planeeritud projektkiirus 100-120 km/h.
- 7,7 mln eurot
- Jaanuar 2018 - 31.12.2019
Riisipere-Turba raudtee rajamine. Uue raudtee rajamine toimus valdavas osas olemasolevale raudtee trassile, kuhu ehitati uus muldkeha ülemine kiht ning sellele raudtee pealisehitis ja kontaktvõrk. Reisirongide maksimaalseks kiiruseks taastataval lõigul planeeriti kuni 140 km/h, raudteetrass kavandati nii reisijatevedu kui kaubavedu võimaldavana. Lõigule rajati ühetasandilised ülesõidud Nissi teele (riigimaantee nr 11162) ja Kivitammi teele (riigimaantee nr 11165), säilitati läbipääs raudtee alt Veetõusme teel. Samatasandilised ülesõidukohad varustati automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuudega. Turba alevikku rajati 138m pikkune reisijate ooteplatvorm, mille mõlemasse otsa rajati kergliikluse tarbeks käiguteed ning Riisipere poolsesse otsa raudteeülekäigukoht.
- 10,6 mln eurot, EL toetusmäär 100%
- 2021 IV kvartal - 2023 IV kvartal
Eesti Raudteele eraldati 10,6 miljonit eurot Ülemistel asuva raudtee sorteerimisjaama likvideerimiseks ning Tapa sorteerimisjaama rekonstrueerimiseks.
Ülemiste sorteerimisjaama viimine Tapale annab Ülemiste linnaruumile rohkem avarust juurde ning avab võimaluse uute investeeringute toomiseks piirkonda. Lisaks tuleb sinna tulevikus ka Rail Balticu terminal.
Uue sorteerimispargi rekonstrueerimistööd on jagatud kahte etappi, kus esimeses etapis toimuvad projekteerimis- ja ehitustööd, mis planeeritakse lõpetada 2023. aasta suve lõpus. Teises etapis valmib Tapa jaamas sorteerimiseks vajaliku automaatika ehitus ning sorteerimispargi ühendamine Tapa jaama turvanguseadmetega, mille tähtajaks on planeeritud 2024. aasta augustikuu.
- 21,1 mln eurot, EL toetusemäär 85%
- 2018 II kvartal – 2023 IV kvartal
Lääne-Harju raudtee rekonstrueerimise (Tallinn–Keila–Paldiski; Klooga–Kloogaranna; Keila–Riisipere–Turba) projektiga paralleelselt toimub kogu läänesuunal uue liiklusjuhtimissüsteemi (LJS) ehitus.
Suurema osa liiklusjuhtimise uuendamise töödest teostab Soome ettevõte Mipro OY, kellega sõlmiti töövõtuleping 2018.a suvel. Lääne-Harju piirkonda jäävate jaamade ja jaamavahede liiklusjuhtimise olemasolevad releepõhised süsteemid on amortiseerunud (ehitatud ajavahemikul 1958–1981) ning pärinevad endise NSVL militaartööstuse sektorist. Samuti on amortiseerunud toiteahelad ja muud liinirajatised. Projekti eesmärgiks on kõikide LJS süsteemide väljavahetamine piirkonnas.
2019.a. käivitasime uue liiklusjuhtimise süsteemid Klooga ja Riisipere jaamas ning 2020.a. Keila, Vasalemma ja Paldiski jaamas. 2021.a. rajati uus liiklusjuhtimissüsteem Balti jaama ja Pääsküla–Balti jaama lõigule ning 2022.a. uuendatud Pääsküla jaama ja Keila- Pääsküla kaheteelisele lõigule. 2023. aasta novembriks valmib projekti viimane etapp – tarkvara uuenduses, mis on seotud uuendatud liiklusjuhtimissüsteemi tsentraliseeritud kaugjuhtimisega.
Lääne-Harju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimise tulemusena valmib kogu Lääne-Harju piirkonna liikluse juhtimiseks uus ja mikroprotsessortehnoloogial põhinev kaasaegne rongide liiklusjuhtimise süsteem ning piirkonna raudteeülesõidud varustatakse fooride ning tõkkepuudega. AS Eesti Raudtee soovib seeläbi suurendada raudtee läbilaskevõimet, tõsta liiklusjuhtimise ja muude tehnosüsteemide toimepidevust, ohutuse- ja turvalisuse taset ning muuta raudtee haldamine, sellel opereerimine ning kasutus maksimaalselt tõhusaks ja automatiseerituks.
- 24,2 mln eurot, EL toetuse määr 85%
- 2015 II kvartal – 2023 IV kvartal
Tapa-Tartu raudteelõigu rekonstrueerimine ca 57 km ulatuses (terve lõik on 110 km), 17 ülesõidukoha remont. Tapa-Tartu raudtee rekonstrueerimise projekti eesmärgiks oli raudteelõikudel liiklusohutuse ja toimepidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse tagamine reisirongidele kuni 120 km/h ja kaubarongidele kuni 80 km/h.
- 45,2 mln eurot, EL toetusemäär 85%
- 2017 II kvartal – 2023 IV kvartal
Lääne-Harju raudtee rekonstrueerimise projekti peamiseks eesmärgiks on aastatel 2017 - 2023 läänesuuna raudteeliinide (Tallinn–Keila–Paldiski; Klooga–Kloogaranna; Keila–Riisipere–Turba) rekonstrueerimine. AS Eesti Raudtee soovib seeläbi suurendada raudtee läbilaskevõimet, tõsta ohutuse- ja turvalisuse taset ning muuta raudtee haldamine, sellel opereerimine ning kasutus maksimaalselt tõhusaks.
Juba 2019.a. käivitasime uue liiklusjuhtimise süsteemid Klooga ja Riisipere jaamas ning 2020.a. Keila, Vasalemma ja Paldiski jaamas. 2021.a. rajasime uue liiklusjuhtimissüsteemi Balti jaama ning 2022.a. uuendame Pääsküla jaama, Pääsküla – Balti jaama ja Keila- Pääsküla kaheteelise lõigu liiklusjuhtimissüsteemid ja ülesõidud.
Raudtee ehitustööd algasid 2017. aasta kevadel Vasalemma ja Riisipere jaamades ning jätkusid suvel Urda-Keila raudteelõigul, sügisel liiguti Klooga-Paldiski lõigule. 2018. aastal toimusid Tallinna-Pääsküla mõlema peatee, Keila jaama uue reisijate platvormi ning selle juurde kuuluva rööbastee ehitus. 2019. aastal tehti ehitustöid Klooga ja Keila jaamades. 2020. aastal lõpetati Keila jaama uuendamistööd ja rekonstrueeriti Paldiski jaam, samuti tehti Pääskülas ja Keilas ettevalmistustööd Keila-Pääsküla teise peatee ehituseks. 2021.a. jõudsid ehitustööd Balti jaama, ehitati Tallinnas üle Paldiski mnt uus sild, Balti jaama täiendavad rööbasteed ja ooteplatvormid, kõik Balti jaama reisronge teenindavad rööbasteed said kontaktvõrgu. 2021-2022.a. toimusid Keila-Pääsküla 2. peatee ehitustööd, ehitati Keila-Valingu ca 2,7 km ja Laagri-Pääsküla ca 3,8 km vahelistele raudteelõikudele teine peatee, uued sillad üle Keila jõe, Pääsküla jõe ja Topi liiklussõlme, ehitati täiendavad ooteplatvormid Laagris, Keilas ja Urdas ning uued kergliiklustunnelid Keilas ja Laagris. 2023.a. jätkub raudtee peatee kapremont Riisipere ja Vasalemma vahel.
Projekt koosneb järgnevatest suurematest osaprojektidest:
1. Raudtee kapitaalremont kõikidel Lääne-Harju liinidel.
2. Tallinn-Balti jaama laiendamine, mille tulemusena rajati üle Paldiski maantee täiendav viadukt, ehitati täiendav raudteelõik kuni Kitseküla peatuseni, rajati Balti jaama uued seisuteed, kontaktvõrk, 2 uut platvormi ja käiguteed.
3. Pääsküla-Keila 2. peatee rajamine, mille tulemusena rajati puuduv teine rööpapaar Keila-Valingu ja Laagri-Pääsküla vahele, ehitati ümber Pääsküla ja Keila rööbasteed ja kontaktvõrk ning rajati 3 uut silda, 2 uut tunnelit ja 4 uut ooteplatvormi.
4. Paldiski raudteejaama laiendamine, mille tulemusena pikendati Paldiskis jaamateid, ehitati ringi reisijate ooteplatvorm ning rajati täiendav seisutee reisirongidele.
5. Pääsküla raudteejaama laiendamine (sh raudteetööd ja kontaktvõrk).
Mahukate investeeringute tulemus on ajavõit läbi tihedama rongigraafiku, moodsad digitaalsete infotabloodega ooteplatvormid, paranev reisijate ligipääsetavus ning ka paremad kaubaveo võimalused. Oma elutsükli lõpus olevate detailide väljavahetamine ning uute materjalide kasutamine suurendab raudteeliikluse ohutust ja töökindlust ning vähendab raudteeliiklusest tulenevat müra.