284,2 mln eurot, ÜF kaasfinantseering 200,7 mln eurot, riiklik kaasfinantseering 83,5 mln eurot
2022 I kvartal – 30.06.2028

logo

Eesti Raudtee on vastutustundlik ettevõte ning lisaks meie peamisele eesmärgile ehk raudteetaristu teenuse heale kvaliteedile nii reisijate kui kaubavedajate tarvis, on meie eesmärk vähendada raudteetranspordi kahjulikku mõju keskkonnale. Elektriraudtee on üks keskkonnasäästlikumaid transpordiliike.

Raudteetaristu elektrifitseeritakse etapiviisiliselt. Projekti laiem eesmärk on pikendada raudtee elektrifitseeritud rööbasteede ulatust 800 kilomeetrini. Ühtekuuluvusfondist finantseeritud projekti 1.etapi käigus on kavas kasvatada elektrifitseeritud rööbasteede mahtu ca 500 kilomeetrini (ca 121km olemasoleva kontaktvõrgu rekonstrueerimine ja ca 379 km uue kontaktvõrgu rajamine). Esimese etapi käigus elektrifitseeritakse raudteevõrgustik Tallinn−Tartu, Tapa−Narva ja Lagedi−Muuga lõikudel.

Eesmärk on viia raudteetransport uuele kvaliteeditasemele ja oluliselt vähendada transpordisektori keskkonnamõju, kasutades raudteetranspordis taastuvenergiat (see aitab saavutada Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärke CO2-heite vähendamisel). Elektrifitseerimise eelduseks on eelnevalt raudteede õgvendamine ja raudtee seisundi parendamiseks remonttööde tegemine. Mõnedes jaamades tuleb ka teid ümber ehitada, et luua vaba ruum kontaktvõrgu osade paigaldamiseks. Esmajärjekorras alustatigi ulatuslikke tõid Aegviidu−Tapa−Tartu liini esialgse eesmärgiga lõpetada tööd 2024. aasta lõpus, et alates 2025. aastast saaks kuus uut elektrirongi liinile tulla. Tööde mahu ja selle suure mõju tõttu toimivale raudteeliiklusele lükkus tööde lõplik valmimine 2025. aastasse. Lagedi−Aegviidu lõigus alustati kontaktvõrgu uuendamise ja sellega seotud töödega 2024. aastal ja plaan on see lõik valmis saada 2025. aasta lõpuks. Tapa−Narva lõik on plaanis elektrifitseerida 2027. aasta lõpuks. Oluline on märkida, et paralleelselt raudtee töödega ja kontaktvõrgu ehitamisega uuendatakse ka raudtee turvangusüsteeme, et uus raudtee oleks ohutum ja paremini ning ohutumalt juhitud.

Kaasrahastanud Euroopa Liit ning Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust.