13. septembri hommikul väljus Muuga jaamast esimene Merevaigurong ehk Amber Train, mis loob läbi Baltimaade raudteekoridori Põhja- ja Lääne-Euroopa vahele. Merevaigurong tõstab ohutust maanteedel ning säästab loodust, tuues kaubad teedelt rööbastele.
- Rong hoiab keskkonda ja tõstab maanteeohutust
- Eesti, Läti ja Leedu ühisprojekt Merevaigurong on Rail Baltica eelkäija
„Tegemist oli testsõiduga ‒ proovisime, kas kauba laadimine, operatsioonid piiridel, dokumentide ja andmevahetus toimib,“ selgitas AS Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu. „Maanteelt raudteele tuli seekord puitmaterjal, turvas ja ehitusvaht, mille viisime oma klientide jaoks Leetu.“
Plaani järgi jõudis testrong läbi Eesti, Läti ja Leedu Kaunase terminali järgmiseks hommikuks. Seal laeti kaubaga poolhaagised ümber Euroopa rööpmelaiusega platvormvagunitele ja kauba teekond jätkus Lääne-Euroopa suunal. Merevaigurongi vagunitele laeti aga peale juba uus kaup, millega rong sõitis tagasi Muuga sadamasse, kus haagised laeti laevale sõiduks Soome. Graafikujärgselt hakkab Merevaigurong sõitma marsruudil Muuga-Kaunas-Muuga kaks korda nädalas.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti sõnul on Merevaigurongi projekt Eestile iseäranis oluline ajal, mil kaubavood ja transpordikoridorid on maailmas ümber kujunemises. „Merevaigurong loob ühenduse Põhja- ja Lääne Euroopa vahele ja annab täiendava võimaluse Venemaast sõltumatute kaubavedude arendamiseks,“ märkis Sikkut.
„Oleme veendunud, et Merevaigurongi projekt on vajalik ja toetame omalt poolt selle teostust, sest on piisavalt kaupu, mida maanteelt saaks raudteele suunata. See omakorda aitab kaasa keskkonnahoiule ja ohutumale maanteetranspordile Eestis,“ kommenteeris ka AS Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann.
Raudteetransport kulutab 4 korda vähem kütust, emiteerib 6 korda vähem CO2-te ja on 28 korda ohutum kui maanteetransport. Näiteks suurendab Merevaigurong liiklusturvalisust Tallinn-Pärnu maanteel. Merevaigurong aitab aastas Eesti maanteedelt ära tuua üle 7500 veoki. Kui maanteel sõidab iga kaubahaagis või konteiner eraldi veoautol, siis üks rong veab ära kümneid haagiseid.
Merevaigurongi üks esimesi kliente on logistikaettevõte DB Schenker. Schenker Baltikumi tegevjuhi Janek Saareoksa sõnul läks esimesele Muugalt väljunud rongile Schenkeri poolt kaks mahukat saadetist, ühe Prantsusmaale ja teine Hollandisse „Meie huvi on ehitada üles regulaarne ja tihe transpordikoridor Kesk-Euroopasse ning sealt ka tagasi Eestisse. Rong on kaupade veoks tunduvalt loodussõbralikum ning ühtlasi aitab uus lahendus leevendada sektorile koormavat kroonilist autojuhtide puudust,” sõnas Saareoks.
Merevaigurongi potentsiaalsed kliendid ongi ettevõtted, kes soovivad eksportida Põhjamaadest või Eestist kaupa Lääne-Euroopasse ja vastupidi. Senini on nii Soomest laevadega Eestisse tulevad kui ka Eestist eksporditavad kaubad liikunud läbi Baltimaade peamiselt veoautodel. Merevaigurongi eesmärk on tuua need kaubad raudteele.
Merevaigurong ehk Amber Train on Balti riikide raudtee-ettevõtete koostööprojekt, mille partnerid on AS Eesti Raudtee, AS Operail, Läti ja Leedu raudteekaubaveo ettevõtted LDZ Cargo ja LTG Cargo, laadimisterminalid HHLA TK Estonia Muugal ning Kaunas Intermodal Terminal Leedus.
Merevaigurong on ühtlasi Rail Baltica eelprojekt: kliendid saavad raudtee kasutamisega harjuda, erinevad osapooled saavad panna aluse koostöösuhetele ning leida üles võimalikus kitsaskohad ja nende ületamise võimalused. Kui Rail Baltica kunagi valmis saab, siis on eeltöö tehtud ja sõit läheb lihtsalt Euroopa rööpmelaiusele üle, kaob vajadus kaupa Kaunases ümber laadida.
„Meie jaoks on oluline, et transpordiliigi vahetus laevadelt raudteele oleks Soome tööstuse teenindamiseks sujuv. Tänu Merevaigurongile saame juba täna oma teenuse välja arendada, et tuleva Rail Baltica kaubaterminali ja Euroopa laiusel ühenduse jaoks valmis olla,“ sõnas Eesti suurima kaubaterminali HHLA TK Estonia juhatuse esimees Riia Sillave.