Keskkonnasäästliku ja kiirema reisirongiteenuse pakkumiseks teeb Eesti Raudtee Tapa–Tartu vahel sajandi remonti. Selle käigus rekonstrueeritakse ja elektrifitseeritakse raudteetrass. Mahuka raudtee-ehituse tulemusena loob Eesti Raudtee võimekuse elektrirongidel sõita Tallinnast Tartusse 160 km/ h.
Praeguseks on selgunud, et valmimise ajakava on nihkunud. Põhjused selleks tulenevad sellest, et plaanitust sai vähem piirata raudteel tavaliiklust (Lõuna-Eestis toimuvate sündmuste, NATO õppuste ja kaubamahtude teenindamiseks) ning samuti vahepeal lisandusid täiendavad tööd Kiltsi–Rakke–Vägeva lõigul, et suurendada jalakäijate ohutust ning võimaldada reisirongide kiiruste tõstmisi kuni 160 km/h. Lisaks on elektrirongiliikluse avamiseks vajalik ümber ehitada kogu raudteeliikluse juhtimise süsteem.
Uued elektrirongid saavad sõita kuni Tartuni aastal 2026.
Olulised vaheetapid:
- 2025. aasta sügise alguseks lõppevad suuremad taristu ümberehitustööd ära ja kiirused raudteel tõusevad uuesti varasemale tasemele
- 2025. aasta septembrist on Eesti Raudtee taristul valmidus teenindada uusi elektrironge kuni Tapani (valmivad õgvendus- ja kontaktvõrgutööd)
- 2025. aasta lõpuks lõpetatakse alajaama ehitustööd Jõgeval
- Kuni Tartuni lõppevad turvangusüsteemide ehitustööd 2026. aasta suveks, selle järgselt on meie taristul valmidus teenindada uusi elektrironge kuni Tartuni
Vabandame rongiga reisijate ees ajutiste ebamugavuste pärast ja täname mõistva suhtumise eest!
Taustainfo:
Eesti teeb suurt pööret rongiliikluses, mille eesmärk on suurendada siseriiklikku rongireisijate arvu 2035. aastaks 20 miljoni reisijani (praegu ca 8 mln). Raudtee elektrifitseerimine aitab sellele kaasa vähendades transpordisektori süsinikuheidet ja aidates kaasa ka Eesti kliimaeesmärkide saavutamisele. Selleks, et Tallinnast saaks sõita Tartusse ja Narvasse kuni 160 km/h elektrifitseeritud raudteel on Eesti Raudtee juba investeerinud ning investeerimas aastatel 2021-2026 kokku 500 miljonit eurot. Elektrifitseerimisel kulub 286 miljonit eurot, turvangusüsteemide ja ülesõitude ümberehituseks 110 miljonit eurot, raudteelõikude õgvendamiseks ning kapitaalremondiks 97 miljonit eurot ning liikluse automatiseerimiseks 7 miljonit eurot. Euroopa Liidu vahendid moodustavad sellest 271 miljonit eurot, Eesti riigi sihtfinantseering 117 miljonit eurot ning Eesti Raudtee omavahendid 112 miljonit eurot.