Eesti suurimate transpordiettevõtete korraldatav Rohefoorum uurib, millised on kestlikud transpordiühendused keskkonna, majanduse ja inimeste vaatest. Tallinna Lennujaama, Tallinna Sadama, Eesti Raudtee ja Rail Baltic Estonia eestvedamisel toimub Rohefoorum 7. mail algusega kell 10:00 Kruiisiterminalis.

Eesti transpordisektori ettevõtted on otsustanud seljad kokku panna ning üheskoos anda oma panus nii süsiniku- kui ka kliimaneutraalsuse saavutamisse. Tänavuse Rohefoorumi fookusteemaks on kestlikkus transpordisektoris keskkonna, inimeste ja majanduse vaatest. 

Foorumi avab Kliimaministeerumi kantsler Keit Kasemets värskemate arengutega kliimaseaduses. Päeva jooksul annavad erinevate Eesti transpordisektori ettevõtete esindajad ülevaate nende senisest panusest, aga ka tuleviku väljavaadetest kestlike praktikate rakendamisesse ja lahenduste leidmisesse, et vähendada keskkonna jalajälge ja edendada kestlikku transpordisüsteemi. 

Keskkonna teemadel toimub aruteluring ringmajandusest ehituses ja teenustes, milles osalevad Kadi Kenk Tallinna Linnast ja Kaur Sarv Scania Eestist.

Eesti Raudtee tehnikadirektor Arvo Smiltinš esitleb Tapa jaama keskkonnasõbraliku ehituse edulugu, mis näitas, kuivõrd saab taaskasutusega ühendada kestlikkust ja ajaloolist väärtust.

Iga muutus mõjutab lisaks keskkonnale ka inimest. Sellel tasandil analüüsib Rail Baltic Estonia esindaja Heigo Saare kohalike peatuste mõju kogukondadele ning toimub riigikogu liikme Hanah Lahe ja DHL Eesti juhatuse liikme Kristina Laaneotsa kahekõne rohelise põlvkonna ootustest. 

Tänapäeva maailmas üha olulisemast ühendustesse kuuluvusest ja kogukonna kaudu kestlikkuse toetamisest räägivad Anneli Turkin Tallinna Lennujaamast ja VEF juhatuse liige Katrin Bats.

Majanduse vaatevinklist arutlevad Eesti Panga ja Kliimanõukogu esindaja Kaspar Oja ja Rene Pärt Tallinna Sadamast, kuidas saavad ja peavad kliimaeesmärkidega kooskõlas olema nii ettevõtlus kui ka majandus.

Milline on investorite vaade jätkusuutlikkusele nii transpordi, kinnisvara, kütuste ja energia vaatevinklist, saab kuulda Eften Capitali tegevjuhi Viljar Arakase ja Alexela juhi Marti Hääle aruteluringis.

Konverentsi juhib Urmas Vaino.

 

Lisainfo:

Transpordisektori Rohefoorumist lähemalt

2022. aastal AS-i Tallinna Lennujaam poolt ellu kutsutud Rohefoorumiga ühinesid 2023. aastal ka AS Tallinna Sadam, AS Eesti Raudtee ja OÜ Rail Baltic Estonia. Kiiresti muutuvas maailmas ei ole jätkusuutlikkus ja vastutustundlik ettevõtlus oma kohta kaotanud. Vastupidi, see on olulisem kui kunagi varem. Eesti transpordisektori ettevõtted annavad üheskoos tegutsedes oma panuse nii süsiniku- kui ka kliimaneutraalsuse saavutamisse.

Tallinna Lennujaam on viimastel aastatel astunud suuri samme oma keskkonnajalajälje vähendamise suunas. Tallinna lennujaama eesmärk on saavutada aastaks 2025 süsinikuneutraalsus. Selle eesmärgi saavutamise toetamiseks on ettevõte liitunud lennujaamadele mõeldud sõltumatu ACA ehk Airport Carbon Accreditation programmiga. Alates 2018. aastast on  lennujaama süsinikujalajälg järk-järgult vähenenud – muutus on suuresti saavutatud tänu kaugküttele, taastuvenergiale ja taastuvtoorainel toodetud parafiinkütusele üleminekule, tähtsustades käega katsutavaid praktilisi muutusi, mitte süsinikukreeditite kaudu kergemat vastupanuteed minekut. Teisalt ei saa unustada tegevustes oma partnereid, kellega koos seatakse ühiseid sihte ning liigutakse tegevuskavaga nende suunas. Selle jaoks on AS Tallinna Lennujaam ellu kutsunud Rohehommikud, kus lepitakse kokku kestlikkuse alaseid tegevusi ja korraldab iga-aastaselt kogukonnaüritusi nagu maailmakoristuspäeval osalemine. 

Rail Baltic Estonia (RBE) on valdusettevõte, mis koordineerib Rail Baltica projekti arendamist ja ehitustegevust Eestis. Rail Baltica üks peamisi eesmärke on vähendada transpordisektori õhusaastet, pakkudes täna maanteedel liikuvale kauba- ja reisijatevoole võimalust kolida elektrifitseeritud raudteele. Rail Baltica annab tänaseid kliima soojenemise diskussioone silmas pidades märkimisväärse panuse CO2-heite vähendamisse. „Rail Baltica trassi ehituse näol on tegemist megaprojektiga, mida ei saa teha üksi – me vajame väga paljude erinevate asutuste kaasabi ja kaasamõtlemist, et viia projekt ellu nii, et selle keskkonnahäiringud oleksid minimaalsed,“ märgib RBE juht Anvar Salomets.

Tallinna Sadam on äri- ja arendustegevuses järjekindlalt panustanud, et vähendada oma tegevuse negatiivset mõju keskkonnale. Ettevõtte kestliku arengu tagamisel on oluline rõhk keskkonnaga seotud prioriteetidel ja kliimaneutraalsuse poole püüdlemisel hiljemalt aastaks 2050. Lähtume teadmisest, et meie kodumeri – Läänemeri – on üks kõige tundlikuma ökosüsteemiga meresid maailmas ning puhas õhk oluline elukvaliteedi näitaja tagamaks meie äri- ja arendustegevuse jätkumine elamispiirkondade läheduses. Samavõrra keskkondlike prioriteetidega jälgib ettevõte oma tegevuses ka majandusliku ja sotsiaalse mõjuga seotud eesmärke. Eesti suurima mereväravana vastutame Eesti kui mereriigi kuvandi eest. Seetõttu on meie prioriteediks luua nii Eesti külalistele ja kõigile linlastele kvaliteetne avalik ruum. Vähemoluline pole panustada piirkondlikusse arengusse ka läbi parvlaevaliikluse osutades elutähtsat ja kvaliteetset teenust suursaarte elanikele ja külastajatele. Uuendusmeelse ettevõttena kasutame teaduspõhiseid ja digitaalseid lahendusi konkurentsivõime suurendamiseks. Tagame ettevõtte kasumlikkuse ja oma aktsionäridele stabiilse omanikutulu täites dividendipoliitikat ning järgime kaasaegseid juhtimispõhimõtteid läbi ettevõtte põhiväärtuste. 

Eesti Raudtee on raudtee infrastruktuuri ettevõte, kus töötab üle 700  töötaja üle Eesti. Ettevõtte kliendid on nii kauba- kui ka reisijateveo raudtee-ettevõtjad ning läbi oma tegevuse luuakse võimalusi inimeste ja kaupade liikumiseks, tööhõiveks ja kestlikuks transpordiks. Uudsete lahenduste väljatöötamiseks tehakse koostööd paljude ettevõtete, haridusasutuste ja teaduskeskustega ning integreeritakse taristu haldusesse aina nüüdisaegsemaid IT-valdkonna lahendusi. Eesti Raudtee on liige mitmes vastutustundlikku juhtimist edendavas organisatsioonis ja ettevõttele on omistatud juba aastast 2019 Vastutustundliku Ettevõtluse Kuldmärgis. Lähimate aastate suurimad projektid on seotud raudteeliikluse elektrifitseerimise, taristu ohutus- ja kvaliteeditaseme tõstmise ning kiiruste suurendamisega raudteel. 

Kruiisiterminal kui keskkonnasõbralik sündmuspaik 

Rahvusvahelise keskkonnamärgise Green Key saanud kruiisiterminal on loodud keskkonda ja jätkusuutlikkust silmas pidades. Energiat toodavad Põhjamaade kliimale kohandatud päikesepaneelid ning hoonet kütab ja jahutab soojuspumba abiga mereenergia. Sisearhitektuuris on kasutatud vähese süsiniku jalajäljega toodetud puitu ning meeleolu loovad automaatse kastmissüsteemiga varustatud elus taimed. Kruiisiterminali katusele rajatud 850 m pikkune promenaad avab mereääre linnarahvale vaba aja veetmiseks ning loob kustumatu esmamulje merelt saabuvale külalisele.